Viisid, kuidas toetada lapse rahalist iseseisvumist

Säästmine peab olema inspireeriv. Säästmine tähendab millestki loobumist olevikus ja tarbimise nihutamist tulevikku. Järgnev lugu pakub mõtteid, kuidas lapse rahalist iseseisvumist toetada.

nain-tuet-lapsen-taloudellista-itsenaisyytta (1)

Laps saab kodust kaasa hea stardi iseseisvaks eluks, kui talle on maast-madalast õpetatud raha väärtust ja sellega ümberkäimist.

„On võimalik harjutada väikeste ja pisut suuremate eesmärkide täitmist,” räägib Mandatum Life’i ettevõtluse arendus- ja juhtimisvaldkonna peaspetsialist Petri Vieraankivi. Ta peab oluliseks sihipärast tegevust motivatsiooni loojana. Vieraankivi soovitab alustada eesmärkidest, mille saavutamine on reaalne, kuid nõuab siiski enesedistsipliini ja mõningast pingutamist.

Lapse säästmiseesmärgid peaksid olema realistlikud, kuid eeldama siiski enesedistsipliini ja teadlikku tööd.

„Lapse vanus mängib siin üsna suurt rolli. Mida suurem laps, seda suuremad on temaga seotud kulutused harrastustele, nutiseadmetele, igapäevaelule, ja vanemad peavad selleks valmis olema.“ Vähesed vanemad saavad osta oma järeltulijatele näiteks mopeedi või auto ilma selleks säästmata.

“Aga 12-aastasele võib näiteks selgitada, kui palju tööd tuleb teha, et osta kallid firmatossud,” konkretiseerib Vieraankivi. Kui laps on selliste asjade peale mõelnud juba aastaid enne tegelikku kodunt väljakolimist, püsib ka tema esimene päris oma eelarve paremini koos. Või on ta juba ise mõned aastad raha kogunud, et endale näiteks roller osta.

Mitte mustadeks, vaid helgeteks päevadeks

„Eestlastele on omane mõtteviis, et raha tuleb kokku hoida „mustadeks päevadeks“. Säästmisteemalistes uuringutes kordub see mõte pidevalt. See ei ole aga eesmärgile orienteeritud mõtteviis ja laps lihtsalt ei suuda neid „musti päevi“ endale ette kujutada,“ kommenteerib Vieraankivi.

Igasugused mustad stsenaariumid on halb lahendus säästmisele innustamiseks, sest säästmine ei tohiks olla masendav tegevus. Säästmine tähendab millestki loobumist praeguses hetkes ja tarbimise nihutamist tulevikku. See peab olema inspireeriv.

Säästmine tähendab tarbimise nihutamist tulevikku. See peab olema inspireeriv.

Tänapäeva lapsed ja noored kulutavad teenustele rohkem raha kui varasemad põlvkonnad. Väljas söömine on tavaline juba varases teismeeas, samas võivad noored oma valikutes vägagi teadlikud ja säästlikud olla, eelkõige keskkonnahoidu silmas pidades. Samamoodi teadlikult ja säästlikult saab suhtuda ka rahasse, teadvustades endale selle väärtust ja tehes sihipäraseid valikuid.

“Näiteks võib noor inimene kogeda, et kui ta jätab aeg-ajalt burgeri söömata, on tal mõne aja pärast koos raha festivalipileti ostmiseks. See on omamoodi sisenemine täiskasvanute maailma,” toob Vieraankivi näite.

Pika- ja lühiajalised säästud eraldi

Vieraankivi soovitab teha selget vahet lühiajalise rahakogumise ja pikaajalise säästmise vahel. Pikaajaliseks säästmiseks on tal üks universaalne nõuanne. „Ärge kasutage säästmiseks pangakontot.“ Praeguses nullilähedaste intressimäärade keskkonnas raha pangakontol ei kasva ja isegi siis, kui inflatsioon on madal, langeb säästude tegelik väärtus kergesti miinusesse. Pangakontol raha lihtsalt lebab laisalt ega tööta omaniku kasuks. See on kapitali ebatõhus kasutamine.

„Kui laps sünnib, hakkavad vanaemad-vanaisad, tädid-onud ja teised lähedased sageli mõtlema, kuidas värsket ilmakodanikku rahaliselt toetada. See olekski koht, kus pead kokku panna ja ühine jätkusuutlik säästmismeetod valida.”

Vieraankivi sõnul mõtlevad tänapäeval juba päris paljud vanemad sellele, kuidas oma lapsele tulevikuks sääste koguda.

„Praeguste rahateemaliste arutelude juures on juba tavaks muutunud, et otsitakse mooduseid, kuidas ka väheste sissetulekute korral sääste koguda,“ märgib ta.

Kui lapsele on raha kingitud, on raske selle kulutamisele juriidilisi piiranguid seada. Seda saab teha pärandi puhul. Vieraankivi meenutab juhtumit, kus 18-aastaseks saanud noor inimene hakkas vanavanemate kogutud sääste hoogsas tempos pangast välja võtma ja laristama.

Vieraankivi sõnul saab selliseid juhtumeid ära hoida, kui rääkida lapsega säästmisest ja rahaga ümberkäimisest sageli ja põhjalikult. Sellisel juhul kingite talle peale raha ka aega ja teadmisi.

„Temaga võib näiteks rääkida, kui palju teil raha on, kus seda hoitakse ja millistes elusituatsioonides seda oleks tark kasutada. Kas näiteks oma korter või tasuline kõrgharidus oleks selline olukord?”

Ka siin tuleks teha vahet pika- ja lühiajalise säästmise vahel. Siis õpib laps neisse erinevalt suhtuma.

Sihikindlus viib sihile

Mida tuleks silmas pidada pikaajalisel säästmisel?

Kõigepealt tuleb püstitada eesmärk. Selle saab noor määratleda ise või asjatundjaga nõu pidades. Eesmärk paneb paika, mis ajaks ja kui palju raha oleks vaja koguda. Siis tuleb kalkuleerida, millist igakuist säästusummat see eeldab.

Kui soovite oma lapsele pikaajaliselt säästmist õpetada, võib teda hakatuseks julgustada näiteks kõrvale panema kümme protsenti oma taskurahast. Lapse või noore inimese säästud peaksid taluma hästi riske tänu pikaajalisele hajutatusele. Sellisel juhul tuleks kõne alla aktsiad, aktsiafondid ja investeerimiskindlustus. Aga mida neist valida? „See sõltub säästjast. Investeerimisspetsialist aitab välja selgitada, mis on sinu võimalused, kelle ja mille jaoks säästad, milline on sinu riskitaluvus ja mida soovid saavutada.“

Vahendite valik sõltub ka sellest, kui aktiivne säästuinvestor sa soovid olla. Fondis haldab investeeringuid säästja nimel professionaalne fondihaldur. Fondidesse saab investeerida ka väikesi summasid. Investeerimiskindlustuse puhul saab investor määratleda raamistiku ja panna valitud osadest kokku individuaalse säästupaketi. „Investeerimiskindlustust on müüdud palju kingituseks,” tõdeb Vieraankivi. Mõni arvab, et rahanappus õpetab õigesti majandama, kuid Vieraankivi pole sellega nõus.

„Kõike ei peagi tegema tasa ja targu. Vigadest õpitakse. Kui vanemad just raha ei loobi, hakkab laps üsna pea aru saama, mis on võimalik ja mis mitte. Vigu tohib ikka teha. Me ei hakkagi oskama, kui me ei proovi.“

Liitintress

Pikemaajaliste säästude puhul võib kasu olla liitintressist. See tähendab, et lisaks investeeritud põhisummale koguneb intress ka varasemate perioodide intressidelt. Mida kauem säästad, seda suuremaks kasvab tootlus.

Liitintressil põhinevale investeeringule võib aluse panna nn rahaseemnega, näiteks tuhande euroga. Seejärel saab jätkata igakuiste säästudega.

Pikaajaliste investeeringute eeliseks on ka ajaline hajutatus. Näiteks kui investeerida iga kuu väike summa, siis turud võivad küll kõikuda, aga nende kõikumiste mõju tasandub aja jooksul ja majandustsüklite vahetudes. Seega tasub pikaajaliste investeeringute puhul võtta suuremaid riske kui lühiajaliste investeeringute puhul.

Riske saab kontrollida ka investeerimisobjektide valiku kaudu. Rusikareegel on, et mida suurem lubatud tootlus, seda suurem risk. Oma riskitaluvuse mõistmine on hädavajalik, kui alustad säästude kogumist investeerimise teel. Usaldusväärsed investeerimisteenuse pakkujad teevad alati kindlaks kliendi riskitaluvuse, sest ilma selleta ei suuda nad kliendile sobivaid tooteid pakkuda.


Similar articles