Viirus versus vaktsiinid

Uus aasta ei ole turgudele seni uus teemasid toonud, sest viirus on kahjuks endiselt meiega. Seetõttu pöörlevad uudiste pealkirjad ka uue aasta alguses suuresti samade jõujoonte ümber, millega 2020. aasta lõppes.

TOPIAS KUKKASNIEMI, PETTERI JOENSUU

kaktus

Koroonaepideemia ägenemine suurendab lühiajalisi riske: Ameerika Ühendriikides levib viirus paljudes osariikides kiires tempos, Suurbritannias avastatud uus viirusetüvi on varasemast nakkavam ning sunnib Euroopa riike kavandama veelgi rangemate piirangute kehtestamist. Ka Aasias on täheldatud nakatumise suurenemist. Piirangumeetmete karmistamisel ja võimalikul pikendamisel on mõistagi pärssiv mõju ka majanduse arengule.

Veidi pikemas perspektiivis võimaldab elanikkonna vaktsineerimine piiranguid järk-järgult kaotada ja riikide majandust avada, mis tugevdab majanduskasvu väljavaateid. Vaktsineerimine ei kulge esialgu siiski plaanipäraselt, sest tootjatel on raskusi kavandatud tootmismahtude saavutamisega. Siiski tundub, et investeerimisturud suunavad praegu pilgud lühiajalistest halbadest uudistest ja tagasilöökidest kaugemale ning loodavad vaktsiinide najal tugevnevatele kasvuväljavaadetele. Seetõttu püsivad ka meeleolud turgudel pigem positiivsed.

Elupäästvad stiimulid

Kui inimestest püütakse viirusi vaktsiinide abil eemale tõrjuda, siis majanduses on viiruse negatiivsete mõjudega võitlevateks „antikehadeks“ eelkõige keskpankade ja valitsuste rahalised stiimulid ehk mitmesugused tugipaketid. Keskpangad on märku andnud, et jätkavad rahapoliitilisi stiimuleid „nii kaua kui vaja“, investorid omakorda murravad pead, mida see „nii kaua kui vaja“ praktikas täpsemalt tähendab.

Inflatsiooniootuste kasv on tekitanud spekulatsioone, et keskpangad peaksid inflatsiooni pidurdamiseks vähendama oma stiimuleid oodatust varem. Reaalne inflatsioon on seni aga madalal püsinud. USA keskpanga juht Jerome Powell püüdis oma jaanuarikuises kõnes sellistel spekulatsioonidel otsustavalt tiibu kärpida, öeldes selge sõnaga, et praegu pole põhjust algatada arutelu stiimulite vähendamise üle.

Stiimulite vähendamine ja/või intressimäärade tõus ei ole investeerimisturgude seisukohalt automaatselt negatiivne, eeldusel, et majanduskasv samal ajal tugevneb.

Stiimulite vähendamine tähendaks tõenäoliselt mõõdukat intressimäärade tõusu, mis avaldaks kaudset survet ka teiste varaklasside hindadele peale võlakirjade. Stiimulite vähendamine ja/või intressimäärade tõus ei ole investeerimisturgude seisukohalt siiski automaatselt negatiivne, kuid seda eeldusel, et majanduskasv samal ajal tugevneb. Seetõttu pööratakse investeerimisturgudel sel aastal majanduskasvu näitajatele tõenäoliselt suuremat tähelepanu kui eelmisel aastal.

Võimalikku turgutussüsti majanduskasvule on oodata finantspoliitikast. USA-s võeti enne jõulu vastu uus majanduse elavdamise pakett. Vaevalt oli paketile rohelise tule andnud Trumpi allkirjal tint kuivada jõudnud, kui jaanuaris presidendiks saanud Joe Biden tutvustas oma plaani uue täiendava stiimulipaketi rakendamiseks, mis näeb ette lisaraha kiireloomulisteks meetmeteks viiruseepideemiaga võitlemisel, leibkondade toetamist rahatšekkidega ning toetust ärisektorile ja kohalikele omavalitsustele. Lisaks on Biden lubanud teha ettepaneku stiimulipaketiks, mis keskenduks infrastruktuurile ja kliimamuutustele. Lisastiimuleid peetakse turgudel oluliseks, sest USA-s pole tööpuudus viimastel kuudel oluliselt vähenenud, mis omakorda ähvardab nõrgendada eratarbimist. Bideni pakettide läbiminek USA senatis on siiski ebakindel, sest uus president peaks sellele toetust saama ka vabariiklaste senaatoritelt.

Kohandame oma aktsiainvesteeringuid pisut tsüklitundlikumas suunas

Aktsiainvesteeringute alal on meie arvates praegu kõige aktuaalsem teema sektorijaotus, sest eelmisel aastal tekkisid koroonakriisi mõjul eri majandussektorite tootluses vägagi suured käärid. Samas kajastuvad ka positiivsed vaktsiiniuudised tugevamalt just nendes sektorites, mida pandeemia kõige rohkem on mõjutanud. Lisaks mõjutavad paranenud majandusväljavaated positiivselt just tsüklitundlikke majandusharusid.

Majanduse kasvuväljavaadete paranedes pakuvad tsüklitundlikumad sektorid paremat tootluspotentsiaali, kuid üleminek sektorite vahel peaks toimuma väikeste sammude kaupa. Kui see tendents jätkub, võib tsükliliste majandusharude võidukäik muutuda pikemaajaliseks trendiks. Kui märgid pikemaajalisest trendimuutusest tõeks saavad, on ka hiljem aega rongile hüpata. Alustasime oma aktsiapositsioonide juhtimist tsüklilisemas suunas novembris ja oleme valmis seda jätkama, kui trendimuutuse väljavaated tugevnevad.

Majanduse kasvuväljavaadete paranedes pakuvad tsüklilised sektorid paremat tootluspotentsiaali, kuid üleminek peaks toimuma sammhaaval.

Eelmise aasta viimase kvartali tulemuste hooaeg on käivitunud paljutõotavalt. Esimesena oma tulemused avaldanud ettevõtted on teatanud keskmiselt korralikust kasumite kasvust, samas kui turuootuste kohaselt pidanuks kasumid hoopis langema. Ettevõtete kasumlikkus paistabki praeguse seisuga pigem hea.

Aktsiaturgude hinnatase on aga suhteliselt kõrge, mistõttu turud võivad olla tundlikud negatiivsete uudiste suhtes. Võimalike riskitegurite hulka kuuluvad näiteks tagasilöögid vaktsineerimisprogrammides, mis võib viivitada majanduse avanemist, või intressimäärade tõus USA inflatsiooniootuste tugevnemise tuules, mis võib sundida keskpanka vähendama lähiaastatel oma stiimuleid oodatust kiiremini. Jaanuaris oleme aktsiahindade tõusu tõttu kergendanud järk-järgult oma aktsiaportfelli, nii et aktsiate osakaal on püsinud aastavahetuse olukorraga võrreldes muutumatuna.

Fikseeritud tulumääraga investeeringutes eelistame ettevõtteriski intressiriskile

Korporatiivvõlakirjade riskipreemiad on kahanenud ja hinnad on tõusnud koos majanduse kasvuootuste paranemisega ning keskpankade ergutava rahapoliitika ja väärtpaberite ostuprogrammide toel. Samal ajal on kasumiootused siiski vähenenud. Euroalal on turvaliseks peetud riigivõlakirjade intressimäärad olnud pikka aega negatiivsed. Viimastel kuudel on langenud ka eurodes nomineeritud madala riskiga investeerimisjärgu võlakirjade (investment grade bonds) intressimäärad ja kogu Euroopa turu tootlustase on vaid veidi üle nulli. Seetõttu oleme sularahainvesteeringute ja nendega võrreldavate rahaturuinvesteeringute osakaalu mõõdukalt kasvatanud, sest atraktiivseid intressitooteid, millesse tasub investeerida, on piiratud hulk.

Fikseeritud tulumääraga investeeringute seast on meie rõhk koduturul Põhjamaade ettevõtetel, mida me hästi tunneme ja mille tootluspotentsiaali peame suhteliselt heaks. Oleme hiljuti mõõdukalt suurendanud investeeringuid Euroopa eelislaenude (senior debt) turule, mida keskpankade stiimulid pole mõjutanud nii tugevalt kui võlakirjade hindu. Me kanname pigem ettevõtte- kui intressiriski. Me ei investeeri madala tootluse tõttu euroala riigivõlakirjadesse ja riigivõlakirjade osakaal võlakirjainvesteeringutes on praegu üldse väga väike. Oleme hoidnud mõõdukat intressiriski, sest hüvitis liigsuure intressiriski võtmise eest on meie hinnangul praegu kasin.

Madalad intressimäärad suurendavad alternatiivsete investeeringute atraktiivsust

Meie hinnangul mängivad alternatiivsed investeeringud ka pärast koroonakriisi lõppu võtmerolli pikaajalise ja hästi hajutatud investeerimisportfelli koostamisel. Alternatiivsete investeeringute atraktiivsus põhineb nende piiratud likviidsusel, mistõttu investoritel tuleb tavaliselt siduda end investeerimisobjektiga teatud kindlaks ajaperioodiks. Vastutasuks piiratud likviidsuse eest ootavad investorid investeerimisobjektilt suuremat tootlust. Praeguses madalate intressimäärade keskkonnas peakski pikaajaline investor kasutama piiratud likviidsusega kaasnevat lisatootlust ehk likviidsuspreemiat.

Meie tähelepanu keskmes on alternatiivsed fikseeritud tuluga investeeringud, kinnisvaraarendusprojektid ja suurte rahavoogudega objektid. Kinnisvarasse investeerime koostöös kinnisvaraarendusele spetsialiseerunud portfellihalduritega, kes on head ostjad ja kes on suutelised aktiivse tegevuse kaudu kinnisvara väärtust tõstma. Praeguses investeerimiskeskkonnas on oluline säilitada hajutatus eri tüüpi kinnisvaraobjektide vahel; näiteks on e-kaubanduse buum suurendanud vajadust logistilise kinnisvara järele, samas kui koroonakriis on vähendanud nõudlust hotellikinnisvara järele. Kapitaliinvesteeringute valdkonnas oleme valikuliselt aktiivsed ja otsime üksikprojekte, mis ei toimi võlgade najal.

 


Similar articles