Jälgides vastutustundliku ettevõtluse võidukäiku

Ettevõtete vastutustundlikkuse kohta on saadaval üha rohkem teavet, kuid investorite jaoks on oluline andmete kvaliteet ja võrreldavus.

joulukuun-allokaationakemys

Ettevõtte vastutustundlikkust saab hinnata kolme küsimuse najal. Kaks esimest on olnud kasutusel juba pikka aega. Mida on tehtud? Milline on nende tegude mõju ühiskonnale? Üha olulisemaks küsimuseks on muutunud ka see, kuidas midagi tehakse. Viimastel aastatel on vastutustundliku investeerimise valdkonnas toimunud nii mõndagi. Varem kasutati mõjutusvahendina eelkõige välistamist ehk investeerimisportfellidest jäeti välja tooted, riigid, tööstusharud ja ettevõtted, mille tegevuspõhimõtteid ei peetud jätkusuutlikeks.
Nüüdisajal saavad investorid ettevõtete vastutustundliku tegevuse kohta üha täpsemat teavet, mis vastab ka eeltoodud kolmandale küsimusele. Kuidas teenuseid ja tooteid toodetakse? Sellist teavet saab kasutada vastutustundlikkuse laiemaks ja sügavamaks analüüsimiseks. Täpsemat ja põhjalikumat teavet vajavad nii investorid, rahvusvahelised organisatsioonid, valitsused kui ka tarbijad.

Erinevad teabekanalid vastutustundlikkuse hindamiseks

Viimase viie aasta jooksul on turule tulnud täiesti uus teenusepakkujate ökosüsteem, mis kogub, analüüsib ja avaldab ettevõtte vastutustundlikkust käsitlevaid andmeid. Sellised teenusepakkujad tegutsevad vahelülina ettevõtete ja investorite vahel. Tuntumad on nt Sustainalytics, MSCI ja ISS ESG. Vastutustundlikkust puudutav teave liigub paljude erinevate kanalite kaudu. Teenusepakkujad saavad teavet ettevõtete äritegevuse ja selle mõjude kohta nii ettevõtetelt endilt kui ka väljastpoolt. Näiteks kogub ühing Carbon Disclosure Project teavet kliimariskide kohta.

Koroonapandeemia on elavdanud investorite huvi vastutustundliku investeerimise vastu.

Ehkki vastutustundliku ettevõtluse kohta on saadaval varasemast rohkem teavet, on probleemkoht endiselt see, et andmed ei ole alati samadel alustel võrreldavad. Lisaks raporteerivad ettevõtted harilikult eelkõige sellest, mis juba tehtud. Siiski hakatakse üha enam ka tulevikku vaatama. Eriti suurettevõtted on teinud kaugeleulatuvad plaane vastutustundliku tegevuse arendamiseks.
Mõistagi ei saa selles valdkonnas kõiki sektoreid ühe puuga mõõta: näiteks tööstusettevõtted suudavad oma tulevikku pikemas perspektiivis kindlamalt planeerida kui teenindussektor, mille tegevus sõltub rohkem klientide eelistustest ja otsustest.

Vastutustundliku ettevõtluse ühtset hindamisstandardit pole veel välja kujunenud, ka ettevõtete pakutava teabe laad ja kvaliteet on varieeruv. Aga juba viie aasta pärast on andmed tõenäoliselt palju arusaadavamad ja läbipaistvamad kui praegu.

Juhtnööriks ÜRO 17 säästva arengu eesmärki

Ettevõtete vastutustundlikkuse hindamisel on keskkonnateemadel sageli selge ülekaal. Ettevõtted püüavad oma vastutustundlikku tegevust siiski ka teistele aladele laiendada. Suuniseks on siin ÜRO 17 säästva arengu eesmärki (SDG / Sustainable Development Goals). Keskkonnaküsimustes on üks olulisemaid näitajaid süsinikdioksiidi emissioon.
Lisaks kliimamuutuste leevendamisele pööratakse tähelepanu ettevõtete juhtimistavadele ja sotsiaalsele vastutusele, mida on palju keerulisem mõõta, sest hinnangud on siin enamasti subjektiivset laadi. Üks viis juhtimise ja sotsiaalse vastutuse mõõtmiseks on jälgida, kuidas konkreetse ettevõtte avaldatud teave on aja jooksul muutunud. Kui ettevõtted raporteerivad mitu aastat järjest mingi kindla valdkonna tulemustest, on võimalik jälgida, kas asjad on arenenud soodsas suunas.

Kriisid kiirendavad käimasolevaid muutusi

Oluliselt on langenud ka investorite valulävi mitmete probleemsete teemade suhtes. Vastutustundlikule tegevusele pööratakse maailmas üha aktiivsemalt tähelepanu. Ebakõlade või rikkumiste avastamise korral võetakse ettevõttega ühendust kas iseseisvalt või koostöös teiste investoritega. Eesmärk on panna ettevõte probleeme kõrvaldama ja muutma oma tegevust nii, et see tulevikus ei korduks.
Vastutustundlik investeerimine tervikuna seisab lähitulevikus oluliste muutuste ees, sest ELi õigusaktide kohaselt hakkab kehtima nõue, et kõik investeerimisteenuse pakkujad peavad aru andma oma toodete ja portfellide ökoloogilistest ja sotsiaalsetest mõjudest.

2020. aasta algusest juuli lõpuni olid ESG põhimõtteid järgivad aktsiafondid EPFRi andmetel kasvanud kogu maailmas 76 miljardi dollarini. Samal ajavahemikul olid tavalised aktsiafondid vähenenud 108 miljardit dollarit.

Koroonapandeemia on elavdanud investorite huvi vastutustundliku investeerimise vastu. Näiteks ajavahemikus 2020. aasta algusest juuli lõpuni olid ESG (environmental, social and corporate governance) põhimõtteid järgivad aktsiafondid fondiinvesteeringute statistikat koostava EPFRi andmetel kasvanud kogu maailmas 76 miljardi dollarini, samas tavalised aktsiafondid olid vähenenud 108 miljardit dollarit. Kriiside ajal on tavapärane, et juba kehtivad trendid saavad hoogu ja tugevnevad. See, mis muidu oleks toimunud viie-kuue aasta jooksul, toimub kriisiajal aasta-paariga.
Vastutustundliku ja keskkonnasäästliku ettevõtluse võidukäik ilmneb selgelt ka praegu, näiteks selles, mis põhimõtetel eraldatakse koroonapandeemiaga võitlemiseks loodud ELi taastamisfondi vahendeid. Nimelt tuleb kolmandik vahenditest suunata kliimamuutuste ohjeldamiseks.

Loe milline on Mandatum Life’i vastutustundliku investeerimise poliitika