Turuülevaade: oodata on hingetõmbepausi

Pärast kevadel ja suvel toimunud suuri hinnakõikumisi on investeeringute turg rahulikumate arengute faasi jõudmas. Ameerika Ühendriikide presidendivalmistega kaasnevad poliitilised sündmused ning ettevõtete tulemitrendide areng on sügise saabudes investeerimisturgude kõige olulisemad teemad.

CAROLUS REINCKE, TOPIAS KUKKASNIEMI

rauhallinen-hiekkaranta

Pärast kevadel ja suvel toimunud suuri hinnakõikumisi on investeeringute turg rahulikumate arengute faasi jõudmas. Majandustegevus on taastumas, kuid aeglustuvas tempos. Kevadel teostatud ulatuslike elavdamismeetmete mõju on pikaajalise perspektiiviga ja peegeldub tagasi ka hinnakujundusest. Ameerika Ühendriikide presidendivalmistega kaasnevad poliitilised sündmused ning ettevõtete tulemitrendide areng on sügise saabudes investeerimisturgude kõige olulisemad teemad.

Majandus on elavnemas, kuid tööhõive paranemine on aeglane

Erinevad majandusindikaatorid viitavad majanduse taastumisele koroonaviiruse põhjustatud šokist. Viiruse esimese laine kontrolli alla saamiseks rakendatud piirangumeetmeid on suve jooksul tasapisi leevendatud, mis on oma korda taganud majandustegevuse elavnemise. Lääneriikide ostujuhtide indeksid on tõusnud taas majandusaktiivsuse kasvule viitavale tasemele. Hiinas on teise kvartali SKP-kasv juba selgelt plussis ning USA osas on prognoositud, et majanduskasv ületab kolmandas kvartalis kahekümne protsendi piiri.

Ettevõtete usaldus on taastunud kriisile eelnenud tasemele, kuid paljud ettevõtted ootavad majandustegevuse väljavaadete paranemist ning on suuremaid investeeringuid edasi lükanud. Piirangute leevendamine on samas kaasa toonud viiruse leviku kasvu ning uut viirusepuhangut ennetavate piirangute kasutuselevõtt tähendab, et sügise saabudes hakkab majanduse kasvutempo taas aeglustuma. Hetkel näib siiski, et eelmise kevade äärmuslike piirangute kasutuselevõtt ei ole vajalik.

Lisaks nakkusohule on tarbimisnõudluse ja ettevõtete tegevuse kasumlikkuse seisukohalt otsustava tähtsusega ka tööhõive areng. Erinevalt ettevõtete positiivsete hoiakute kasvust ei ole tarbijate hoiakud veel kriisieelsele tasemele jõudnud. Kõige olulisem tarbijate ebakindluse tegur on tööhõive, mis on pärast kriisi kõrghetki küll mõnevõrra leevendunud, kuid ootuspärasest aeglasemalt. USA-s toetati tarbijanõudlust kevade ja suve jooksul tavapärasest suuremate töötuabirahadega, kuid pikemas perspektiivis ei suuda need ajutised meetmed tarbijate jõudlust tagada, kui tööhõive paranemine seda ei toeta.

Keskne küsimus on, kas tööpuudus jääb struktuurselt kriisieelsest tasemest kõrgemale. Kui tarbimise kogumahust moodustab USA-s kolm neljandikku eratarbijate osa, on tööhõive kasvul investeerimisturgude arengu seisukohalt oluline roll.

Keskpangad kui turu selgroog

Keskpangad on kogu suve saatnud signaale leevendatud rahapoliitika jätkumisest seni, kuni selle järel on vajadus. Selles osas on rahapoliitilise hoiaku jätkuvus harukordselt selge ja investeerimisturgudel valitseb üsna üksmeelne arvamus, et investeerimistase jääb madalaks ka lähitulevikus. Keskpangad on samas väljendanud aktiivsemate finantsiliste stimuleerimistoimingute ootust. Euroopa Liidu juhid vastasid sellele ootusele juulis, kui jõuti kokkuleppele Euroopa Liidu taastumisfondi asutamises. Eelarvelise elavdamise keskne küsimus on ilmselt teostusmeetmete õnnestumises. Ka mahukatest majanduse elavdamise pakettidest pole abi, kui neid ei suudeta suunata majandusarengut toetaval viisil.

USA ja Hiina vahelised suhted on endiselt pingelised. Kõige värskema toiminguna piirasid mõlemad riigid vastaspoole tehnoloogiaettevõtete tegevust oma territooriumil. USA-s üha enam hoogu koguv presidendivalimiste kampaania teravdab sügise lähenedes olukorda veelgi. Kui koroonaviirus on juba hästi tuntud oht, siis kahe suurriigi vahelised erimeelsused on investorite jaoks palju ettearvamatum risk ja seetõttu rahaliselt keeruliselt määratletav.

Aktsiainvesteeringute osas oleme mõõdukalt optimistlikud

Aktsiaturgude hindamistase on kursside tõusu toel samuti tõusuteel ja investeerimisturud viitavad positiivsetele tulevikuvisioonidele viiruseepideemia majanduslike mõjude suhtes. Ettevõtted on teatanud kardetust parematest teise kvartali majandustulemustest ning see annab alust optimismiks. Oodatust parema kasumlikkuse taga on siiski eeskätt tõhus kulude kokkuhoid, mis pikemas perspektiivis ei saa kasumi kasvu tagada. Teine tulemiperioodi hoiatav näide on tuua pangandussektorist. Krediidikahjusid on seni suhteliselt vähe, kuid pangad on oodatavate krediidikahjude tõttu täiendavaid reserve moodustanud. Pangad tunnevad oma krediidiportfelli ise kõige paremini ning seetõttu ei peaks investorid seda detaili tulemite avaldamises tähelepanuta jätma.

Tõsise riski aktsiaturgude arengule moodustavad ka koroonaviiruse teine laine ja selle kontrolli all hoidmiseks rakendatavad piirangumeetmed. Ka tarbijate nõudluse taastumine on ettevõtete kasumlikkuse kasvu seisukohalt olulisel kohal. Tööhõive on taastumas ootuspärasest aeglasemalt ning sel trendil on negatiivne mõju tarbijanõudluse taastumisele.

Need on vaid mõned põhjused, mispärast oleme aktsiaturgude arengu suhtes mõõdukalt positiivse hoiaku võtnud ning soovitame suunata pilgud keskmisest stabiilsema majandustegevusega ettevõtete ja tegevusalade suunas.

Fikseeritud tulumääraga investeeringute puhul kanname äririski, mitte intressimäärariski

Ärilaenude riskipreemiad on vähenenud ja hinnad on keskpankade stimuleeriva rahapoliitika ja väärtpaberite ostuprogrammide laiendamise tulemusel tõusnud. Ärilaenude pikema perspektiivi kasumiootused on meie hinnangul paremad kui koroonakriisile eelnenud ajal, kuigi kasumiootused on märtsikuus nähtud hetkeliselt kõrgele kerkinud tasemest oluliselt allapoole tulnud.

Kanname pigem äririski kui intressimäärariski. Intressimäärariskide rõhuasetus on kodumaisel turul Skandinaavia ettevõtetes, mida me hästi tunneme ja mille kasumipotentsiaali peame suhteliselt heaks. Me ei investeeri kehva kasumiootuse tõttu euroala riigivõlakirjadesse ning riigivõlakirjade osakaal on fikseeritud tuluga investeeringute osas väga väike. Oleme intressimäärariski mõõdukal tasemel hoidnud, sest ülemäärase intressimäärariski kandmise kompensatsioon on meie hinnangul hetkeseisuga suhteliselt halb.

Dollari kursi nõrgenemisel on negatiivne mõju ka arenguriikide valuutade kurssidele. Oleme olnud ettevaatlikud arenevate turgude võlakirjade suhtes, kuid sügisel loob kohalike valuutade kursside langus eeldatavasti huvipakkuvaid võimalusi.

Kui intresside tase püsib madal, on alternatiivsed investeeringud ka pärast koroonakriisi pikaajalise perspektiiviga ja hästi hajutatud investeeringuteportfelli loomisel kesksel kohal.


Similar articles