Turuülevaade: kriis ei ole veel möödas

Keskpankade jõulised ergutusmeetmed ja piirangute järkjärguline kaotamine on viimastel kuudel andnud hoogu investeerimisturgude reipale tõusule. Juunis tabas investoreid aga hoiatav tagasilöök, kui aktsiaturg langes ühe päeva jooksul 4–6 protsenti. Kriis pole veel läbi.

CAROLUS REINCKE, TOPIAS KUKKASNIEMI

kesa-allokaatio

Keskpankade jõulised ergutusmeetmed, koroonaviiruse laine taandumine lääneriikides ja sellele järgnenud piirangute järkjärguline kaotamine on viimastel kuudel andnud hoogu investeerimisturgude reipale tõusule. Juuni keskel tabas kursitõusu paistel mõnulenud investoreid aga külm dušš, kui Euroopa ja USA aktsiaturud kukkusid ühe päeva jooksul 4–6 protsenti. Praegune olukord nõuab investoritelt kannatlikkust, sest kriis pole veel läbi.

Kursitõusu kolm etappi

Viimastel kuudel toimunud intensiivsel kursirallil võib eristada kolme etappi, mille taustal on osaliselt erinevad sündmused ja nähtused.

Esimese tõuke märtsi lõpus toimunud pöördele investeerimisturul andsid keskpankade massiivsed rahalised stiimulid, mis julgustasid investoreid ostma odavnenud aktsiaid ja korporatiivvõlakirju. Teisel etapil, kui koroonaviirusse nakatumiste arv lääneriikides vähenes, hakkasid riigid järk-järgult kaotama kehtestatud piiranguid, süstides turgudesse optimismi majanduse kiire taastumise suhtes. Võimaliku teise nakkuselaine puhkemise või majanduse tunduva kokkutõmbumise riskid jäeti kõrvale ning turud keskendusid keskpankade ergutusmeetmetele ja majanduse avanemisele. Kolmas etapp meelitas turule tegijaid, kes olid kahel esimesel etapil passiivsed olnud.

Esimesena toibusid kursilangusest viimaste aastate aktsiaturgude favoriidid ehk stabiilsed ja kasumlikud ettevõtted, mille äritegevust viiruseepideemia mõjutas enamjaolt kaudselt, näiteks tehnoloogiaettevõtted ja esmatarbekaupade tootjad. Järgmisel etapil haaras kursitõus kaasa ka tsüklitundlikumad ja madalama hinnatasemega sektorid, näiteks masinaehitus ja pangad. Toibusid ka väiksemad ettevõtted. Kursitõusu viimases laines hakkavad tasapisi tuult tiibadesse saama ka ettevõtted ja majandusharud, mida viirusepideemia tabas kõige rängemalt, näiteks lennufirmad ning turismi- ja restoranisektor.

Praegune olukord nõuab investoritelt kannatlikkust, sest kriis pole veel läbi.

Aktsiaturul on eriti mais-juunis täheldatud tüüpilisi tõusujoovastuse märke, näiteks nullheitega sõidukite turule pürgiva, kuid esialgu vaid nullmüügiga silma paistnud Nikola Corporationi aktsia väärtuse äkiline viiekordistumine, pankrotis vaakuva autorendifirma Hertz aktsia üllatav elluärkamine ja lõpuks Finnairi müstiline tõususööst pärast märkimisõiguste vabaksandmist. Seda tüüpi juhtumid on oma olemuselt omased stressiaegadele, kuid panevad samas küsima, kui tugevalt on investeerimisturgude hinnakujundus ikkagi seotud ettevõtete põhialustega.

Aktsiakursid ja ettevõtete tulemused arenevad eri suundades

Juunis võis lääneriikide aktsiaturgudel taas täheldada tugevat hinnakõikumist, sest viirusesse nakatunute hulk USA Kesk-Lääne suuremates osariikides hakkas uuesti kasvama. Seda turgude märguannet tuleb tõsiselt võtta, sest samal ajal, kui aktsiakursid on viimastel nädalatel tõusnud, on ettevõtete kasumiootused jätkuvalt nõrgenenud ja koroonaviiruse majanduslikud mõjud on endiselt ebaselged. Kui märkimisväärset teist nakatumislainet ei tule, langeb kriisi suurim negatiivne majanduslik mõju lääneriikides teise kvartalisse. Seega konkretiseerub pandeemia mõju ettevõtete tulemustele eelkõige juulis algaval tulemuste hooajal.

Lisaks võimalikule teisele nakatumislainele mõjutavad majanduslanguse kestust veel teisedki võtmeküsimused. Kas järsult tõusnud tööpuudus muutub struktuurseks? Kui suures mahus julgevad eratarbijad uues olukorras tarbida? Paar kuud enne lääneriike majandust avama hakanud Hiina on selles suhtes hoiatav näide. Kui Hiina tööstustoodang on üldjoontes juba taastunud kriisieelsele tasemele, on sealsed tarbijad ettevaatlikumad ja eratarbimine on endiselt selgelt madalam kui enne kriisi. Lääneriikide tarbimisnäitajate statistikat tuleb veel pisut oodata, aga näiteks kaardimaksete andmed näitavad, et tarbimine hakkab normaliseeruma.

Jätkame ettevaatlikul positsioonil

Aktsiaturgude hinnatase on tõusnud koos aktsiakursside tõusuga ja tundub, et investeerimisturgude praegustes hindades kajastub pigem positiivne väljavaade viirusepideemia majanduslike mõjude suhtes. Sel aastal on suhtelised võitjad olnud stabiilsemad ettevõtted ja vähemtsüklilised majandusharud, mida oleme eelistanud ka oma aktsiainvesteeringutes. Mais suurendasime selles varaklassis siiski pisut ka väikeste ja keskmise suurusega Euroopa ettevõtete osakaalu. Aktsiaturgudel tervikuna oleme endiselt ettevaatlikul positsioonil.

Fikseeritud tulumääraga investeeringute turul on korporatiivvõlakirjade riskipreemiad keskpankade ergutusmeetmete ja väärtpaberite ostuprogrammide laiendamise mõjul langenud ja hinnad tõusnud. Ettevõtete võlakirjade pikemaajalised kasumiootused on paremad kui koroonaeelsel perioodil, ehkki kasumiootused on märtsikuu hetkelisest laineharjast nüüdseks juba selgelt madalamad.

Lisaks aktsiatele mängivad alternatiivsed varaklassid ka pärast koroonakriisi võtmerolli hajutatud investeerimisportfelli ülesehitamisel.

Fikseeritud tulumääraga investeeringutes võtame endiselt pigem äririske kui intressiriske. Koduturul eelistame Põhjamaade ettevõtteid, mida tunneme hästi ja mille tootluspotentsiaal on meie arvates suhteliselt hinnatuna hea. Keskpanga stiimulid ei ole Põhjamaade ettevõtete võlakirjadele nii tugevat mõju avaldanud kui Mandri-Euroopa turgudele. Me ei investeeri madala tootluse tõttu euroala riigivõlakirjadesse ja riigivõlakirjade osakaal püsituluinvesteeringutes on väga väike. Oleme hoidnud mõõdukat intressiriski, sest kompensatsioon ülemäärase intressiriski võtmise eest on meie hinnangul praegu vähene.

Järsu hinnatõusu tingimustes tasakaalustasime mais fikseeritud tulumääraga investeeringute profiili, vähendades globaalselt kõrgema riskiga high yield -korporatiivvõlakirju ja suurendades vastavalt madala riskiga eurodes nomineeritud grade-võlakirjade osakaalu.

 

Peale aktsiate on ka teisi võimalusi

Investeerimisturgudel levinud üldise narratiivi kohaselt ei ole praeguses keskkonnas aktsiatele alternatiive, sest intressimäärad on liiga madalad. Meie arvates on see arusaam liialt lihtsustatud, sest lisaks aktsiatele mängivad alternatiivsed varaklassid hästi hajutatud investeerimisportfelli ülesehitamisel võtmerolli ka pärast intressikriisi.

Alternatiivsetest varaklassidest eelistame fikseeritud sissetulekuga alternatiivseid investeeringuid, näiteks kinnisvaraarendusprojekte ja suurte rahavoogudega objekte. Alternatiivsete võlakirjainvesteeringute puhul pakub turgude volatiilsus häid tootlusvõimalusi eelkõige pikaajalisele investorile. Kinnisvarasse investeerime koostöös kinnisvaraarendusele spetsialiseerunud portfellihalduritega, kes on head ostjad ja kes oskavad aktiivsete toimingute kaudu tõsta kinnisvara väärtust. Kapitaliinvesteeringutes oleme valikuliselt aktiivsed ja otsime üksikprojekte, mis ei ole võlgadest sõltuvad. Eriti pikaajaline investor peaks praeguses keskkonnas hajutama oma investeeringud ka alternatiivsetesse varaklassidesse ja kasutama ära vähese likviidsusega varaklasside poolt pakutava lisatulu.


Similar articles