Turuülevaade: kas uus aasta toob kaasa madalama tootluse?

Kui teile antaks võimalus jälgida ülejäänud aasta jooksul vaid mõnd üksikut olulisemat indikaatorit, aga kõige ülejäänu suhtes kehtiks täielik infosulg, siis mis need näitajad oleks? Meie pakume, et keskpankade rahapoliitika, inflatsioon ja ettevõtete tulude kasv. USA presidendivalimiste aastal võivad mängu tulla ka lubadused kulutuste suurendamise ja maksukärbete alal, seega ei teeks ilmselt paha jälgida ka president Trumpi Twitteri kontot. Järgnevalt vaatleme, kuidas need teemad mõjutavad arenguid selle aasta investeerimisturgudel.

TOPIAS KUKKASNIEMI, CAROLUS REINCKE

turuülevaade_jaanuar

Majanduskasvu ja rahapoliitika kiigelaud

Eelmisel aastal kannustas turgude kõrget tootlust eelkõige kannapööre keskpankade rahapoliitikas. Kui veel aasta eest oodati turgudel, et USA keskpank tõstab 2019. aasta jooksul baasintressimäära neljas etapis, langetas keskpank tegelikult intressimäära kolmel korral. Euroopa Keskpank lõpetas oma väärtpaberite ostuprogrammi 2018. aasta detsembris, kuid juba märtsis tuul pöördus ja ostuprogramm otsustati 2019. aasta sügisel uuesti käivitada. Nende kaootiliste pöörete kaja turgudel langetas märgatavalt turuintresse, mis peegeldus positiivselt nii aktsiate kui fikseeritud tulumääraga investeeringute tootluses.

Sel aastal on investeerimisturgudel kõige tõenäolisemad kaks võimalikku arengusuunda. Esimese stsenaariumi kohaselt kiireneb globaalne majanduskasv Hiina eestvedamisel, kuid keskpankade toon muutub rangemaks ja ergutusmeetmeid tõmmatakse koomale. Teise stsenaariumi kohaselt tööstuse aktiivsus ja tarbijanõudlus märkimisväärset ei parane ja majanduskasv jääb tagasihoidlikuks ning keskpangad püsivad turge toetavate stiimulite kursil. Majanduslanguse stsenaarium on praeguse seisuga kauge ja vähese tõenäosusega perspektiiv.

Vaherahu aeg

Positiivse majanduskasvu stsenaariumi tõenäosust suurendab jaanuaris allkirjastatud USA-Hiina kaubanduslepingu esimene etapp, mida põhimõtteliselt võiks nimetada ka kavatsuste protokolliks. Kõige raskemates küsimustes pole veel kokku lepitud ja läbirääkimised jätkuvad. Allkirjastatud lepingust piisab ilmselt siiski Trumpi presidendivalimiste kampaania toetamiseks. On ebatõenäoline, et Trump tahaks enne valimisi rohkem paati kõigutades oma kampaaniat ohtu seada. Ka sigade Aafrika katku all kannataval Hiinal on vaja vaherahu ja võimalust osta Ameerika Ühendriikidelt põllumajandussaadusi.

Suurbritannia BREXIT realiseerub jaanuari lõpus, kuid majanduslikul eraldumisel on sellel aastal eeldatavasti veel väike mõju. Ühendkuningriik on vähemalt selle aasta lõpuni kestva üleminekuperioodi vältel jätkuvalt siseturu osa ja tegutseb vastavalt EL mängureeglitele. Peaminister Johnson plaanib aasta jooksul jõuda uue kaubanduslepingu sõlmimiseni ELiga – eesmärk, mille Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on juba ajagraafikut silmas pidades kuulutanud ebarealistlikuks.

Poliitilises plaanis paistab ebakindlus seega vahelduseks pigem vähenevat. Aga on ka riskitegureid. Näiteks on oht, et eelmisel sügisel moodustatud Itaalia valitsuskoalitsioon laguneb, ja eksperdid ennustavad Itaaliale selleks kevadeks uusi parlamendivalimisi. Sellest omakorda tuleneb oht, et uus valitsus suhtub eelmisega võrreldes soojemalt eelarvepuudujäägi suurenemisse ja jahedamalt koostöösse ELiga.

Inflatsioon tõstab pead

Arengusuund turgudel sõltub ka inflatsiooni arengust, millele turuosalised näivad hämmastavalt vähe tähelepanu pööravat. Kui majanduskasv tugevneb märkimisväärselt, on sellel tõenäoliselt inflatsiooni kiirendav mõju, eriti Ameerika Ühendriikides, kus tööpuudus on juba rekordiliselt madal ja palgainflatsioon tuntav. Kiiresti kiireneva inflatsiooni keskkonnas tõmbub kokku ka keskpankade tegutsemisruum, mistõttu investeeringute riskipreemiad tõenäoliselt tõusevad. Investorid peaksid seega jälgima nii inflatsiooni kui ka inflatsiooniootuste arenguid.

Kasumiootus endisest tagasihoidlikum

Seega erineb 2020. aasta stardipositsioon põhimõtteliselt 2019. aasta omast. Keskpankade rahapoliitika on juba leebe, kuid USA keskpangalt oodatakse sel aastal vähemalt ühte intressimäära langetamist. See võib aga ära jääda, kui majanduskasv elavneb või inflatsioon kiireneb. Euroopa Keskpanga uus president Lagarde on võtnud endale aega rahapoliitika sihtide seadmiseks, käivitades keskpangas mitmesuguseid strateegilisi uuringuid, kuid ilmselt lõhenenud juhtkonnalt on ebatõenäoline oodata turgudele mingit olulist positiivset üllatust.

Investorid peaksid seega valmis olema väga madalaks intressitootluseks. Intressimäärad on madalad ja tõenäoliselt tõusevad mõõdukalt. Samavõrra nigelad on ka korporatiivvõlakirjade riskipreemiad. Muidugi on turul ka atraktiivseid võimalusi, näiteks Euroopa Senior Loan’id, mille hinnataset pole keskpankade äkkpöörded nii tugevalt mõjutanud kui võlakirjadel. Madalate intressimäärade ja madalate riskipreemiate tõttu on kompensatsioon suurema intressiriski kandmise eest praegu nõrk. Seetõttu eelistame muutuva intressimääraga võlakirju ja hoiame intressiriski mõõdukana.allokatsioonid jaanuar

Intressimäärade langus on kaudselt kajastunud ka aktsiaturgudel. Intressimäärade langedes on aktsiaturu pakutav suhteline tootluspotentsiaal muutunud üha atraktiivsemaks. Suuremat osa eelmise aasta hinnatõusust võibki seletada hindamistegurite tõusuga, kuna ettevõtte kasumi kasv jäi keskmisest madalamaks.

Aktsiaturgude kõrgem hinnatase tähendab ühtlasi ka eelmisest aastast madalamat kasumiootust. Kasumite kasv on võtmepositsioonil, sest aktsiakursside tõus ei põhine tõenäoliselt intressimäärade langemisest tuleneval hindamistegurite tõusul. Praegu ennustavad analüütikud, et ettevõtete tulud kasvavad sel aastal ligi 10 protsenti, mis võib siiski osutuda liiga optimistlikuks. Prognooside allapoole korrigeerimist on oodata käimasoleva Q4/2019 majandustulemuste hooaja jooksul. Sellegipoolest näivad aktsiainvesteeringud atraktiivsed võrreldes pakutava võlakirjatootlusega, kuid ülemääraseks optimismiks pole siiski põhjust. Seetõttu ei ole me viimasel ajal oma aktsiariske suurendanud.

Parimal juhul annab majanduskasvu ja rahapoliitika vaheline tasakaal alust soodsa keskkonna tekkeks investeerimisturgudele. Ideaalis tugevneks majanduskasv pisut, mis aitaks kaasa ettevõtete tulude kasvule, kuid jääks siiski piisavalt tagasihoidlikuks, et keskpangad jätkaksid stimuleerivate meetmete rakendamist. Selline tasakaal majanduskasvu ja rahapoliitika kiigelaual on aga habras.

 


Similar articles