Turuülevaade: Investeerimisest koroonakriisi tingimustes

Investeerimisturgudel on viimaste nädalate jooksul andnud tooni positiivsemad meeleolud, mida soodustavad keskpankade jõulised ergutusmeetmed ja riikide teated ulatuslike toetuspakettide rakendamise kohta, samuti piirangute peatse leevendamise lootused. Liikumis- ja ettevõtluspiirangute kaotamine ning majanduse tagasipöördumine kasvuteele ei ole siiski lihtne ja lineaarne protsess.

huhtikuun-allokaatio

 

Investeerimisturgudel on viimaste nädalate jooksul andnud tooni positiivsemad meeleolud, mida soodustavad keskpankade jõulised ergutusmeetmed ja riikide teated ulatuslike toetuspakettide rakendamise kohta. Optimismi on toetanud ka viirusesse nakatunute arvu vähenemine suures osas lääneriikidest ja sellest tulenevad ootused piirangute järkjärguliseks leevendamiseks.

Turgude naasmine märtsikuu stressitasemele eeldaks usalduse vähenemist valitsuste ja keskpankade suutlikkuse suhtes leevendada epideemia majanduslikke mõjusid. See on võimalik, kuid praeguses olukorras mitte kõige tõenäolisem stsenaarium. Liikumis- ja ettevõtluspiirangute kaotamine ning majanduse tagasipöördumine kasvuteele ei ole siiski lihtne ja lineaarne protsess. Suurim risk on koroonaviiruse leviku uus hoogustumine piirangute kaotamise järel, mis omakorda võib viia piirangute uue karmistamiseni.


Liikumis- ja ettevõtluspiirangute kaotamine ning majanduse tagasipöördumine kasvuteele ei ole siiski lihtne ja lineaarne protsess.


Turusuundumuste ja majanduskasvu taastumise seisukohalt on otsustav epideemia kestus. Nakatumiste kasv aeglustub üle maailma ning haigustelaine kõrgpunkt näib olevat saavutatud paljudes Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikide kõige rängemalt kannatanud osariikides. Hiinas on liikumispiiranguid juba laialdaselt kaotatud ning Hongkongis ja Singapuris leevendatud, ehkki uusi haigusjuhtumeid esineb endiselt vähesel arvul. Praeguste prognooside kohaselt võiks isolatsioonimeetmed ja äritegevuse piirangud hakata Euroopas ja USA-s kaduma teises kvartalis. Kuni inimeste vaktsiinikaitse saavutamiseni jäävad mõned piirangud tõenäoliselt siiski kauemaks kehtima. Samuti on tõenäoline, et pärast piirangute kaotamist ei naase inimesed kohe endiste tarbimisharjumuste juurde, põhjuseks viirusekartus või halvenenud majanduslik olukord. Praeguste prognooside kohaselt jääb majanduse aktiivsus keskmisest madalamaks ja maailmamajanduse kasv langeb rekordiliselt negatiivseks.

Piirangute tagajärjel on lääneriikides järsult kasvanud tööpuudus, mis olukorra jätkudes suurendab tarbimisvõimekuse kadumise riski. Piirangute leevenemisel taastub tootmisvõimsuse rakendusaste tõenäoliselt kiiremini tööstuses, teenindusmahtude taastumine on aeglasem. Sellest hoolimata ei kao tarbimis- ja investeerimisnõudlus kuhugi, vaid muudab tõenäoliselt vormi ja struktuuri, keskendudes varasemast erinevat tüüpi kaupadele ja teenustele. Nõudlus esmatarbekaupade ja digitaalteenuste järele on näiteks isegi kasvanud.

Suuremad keskpangad on langetanud baasintressimäärasid ja suurendanud rahapakkumist, et säilitada usaldust finantssüsteemi suhtes, kindlustada nõudlus turule toodavate uute laenutoodete järele ning leevendada epideemia majanduslikku mõju finants- ja ärisektorile. Märtsi-aprilli jooksul on USA ja Euroopa keskpangad ostnud turgudelt ettevõtete ja valitsuste võlakirju kokku umbes 3 000 miljardi euro eest. Lühiajaline mõju võlaturgudele on ootuspärane, sest riskipreemiad on langenud ja turgude volatiilsus vähenenud. Pikemas perspektiivis kasvab keskpankade roll võlaturgude riskide hinnakujunduses veelgi, aga mitte probleemivabalt.


Ka uues olukorras ei kao tarbimis- ja investeerimisnõudlus kuhugi, vaid muudab vormi ja struktuuri, keskendudes varasemast erinevat tüüpi kaupadele ja teenustele.


Mõned riigid on teatanud avaliku sektori täiendavate kulutuste märkimisväärsest suurendamisest, et kindlustada ettevõtete ja palgasaajate epideemiaaegne sildfinantseerimine. Näiteks Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal moodustavad stimuleerimisprogrammid üle kümne protsendi riikide sisemajanduse kogutoodangust, mis annab aimu valitsuste hinnangust epideemia majandusliku mõju ulatusele. Epideemia jätkudes või nakatumiste võimaliku teise laine tekkides on oodata teateid lisameetmete kohta.

Samas on avaldatud kahtlusi meetmete toimivuse ja mõjususe suhtes. Riikide võimalused asendada väiketarbijate rolli majanduses on piiratud, eriti väikeste ja keskmise suurusega teenindusettevõtete puhul. Olukord teravneb veelgi, kui piirangute kaotamine venib. Kuna väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on suurimad tööandjad, pole kartused alusetud. Ka siis, kui lääneriikides õnnestub sarnaselt Aasiaga leevendada piirangumeetmeid parimal juhul umbes kolm kuud pärast epideemia puhkemist, on nende mõju ettevõtete finantsseisundile oluliselt pikem. Riikide suurim väljakutse on suunata ergutusmeetmeid mikrotasandile nii, et vältida negatiivset spiraali, kus töökohtade kadumine toob kaasa tarbimisvõimekuse pikaajalise languse.

Nafta hind kukkus USA-s miinusesse

20. aprillil langes USA peamise naftakaubanduse instrumendi WTI toornafta futuuri maikuu hind negatiivseks. WTI futuur on füüsiliselt arveldatav kauplemisvahend ehk nafta tarnitakse futuuri valdajale pärast futuurlepingu aegumist. Harukordse hinnalanguse peamine põhjus oli mõnede investorite, nagu näiteks maailma suurima börsil noteeritud naftafondi vajadus müüa oma futuurpositsioonid viimasel minutil enne lepingu lõppemist. Neil turuosalistel ei olnud mingit kavatsust saada reaalset naftatarnet, vaid müüa aeguv futuurleping ja liikuda järgmise, hilisema tähtajaga lepingu juurde. See vallandas maikuu lepingute lõppedes müügilaine, mis surus hinna hetkeks negatiivseks. Euroopas kasutatavad Brenti toornafta futuurlepingud on samuti puhtalt instrumentaalsed, kuid neile ei langenud sarnast müügisurvet.

Naftaturul valitseb praegu ülepakkumine ning see jätkub. OPECi riigid ning Venemaa, USA ja Mehhiko on kokku leppinud, et vähendavad oma naftatoodangut umbes kümme miljoni barreli võrra päevas ehk umbes kolmteist protsenti maailma kogutoodangust. Praeguses majandusolukorras on nafta nõudlus vähenenud eelmise aasta lõpu tasemega võrreldes hinnanguliselt umbes kolmkümmend protsenti, seega ei olnud tootmise vähendamine langeva nõudluse tasakaalustamiseks piisav. See on viinud ladustamisvõimsuse ammendumiseni ja ladustamishindade tõusuni. Suure varude mahu tõttu kestab nõudluse ja pakkumise vahekorra normaliseerimine tõenäoliselt pikka aega.

Püsime endiselt ettevaatlikul positsioonil

Viimase kuu turukasvu tingimustes on investorid eelistanud püsiva rahavoo ja tugeva bilansiga ettevõtete aktsiaid. Tsüklilised sektorid, mis majanduskasvu elavnedes on tavaliselt tõusuteel, ei ole suhtelises plaanis kuigi hästi hakkama saanud. Tähelepanuväärne on ka tõik, et viimasel ajal tõuseb tehnoloogiasektori ettevõtete kasumivõime olulisus kogu aktsiaturu seisukohalt, näiteks moodustavad viis suurimat tehnoloogiaettevõtet umbes viiendiku kogu USA aktsiaturust. Viimase kolmekümne aasta jooksul pole selline tururiski koondumine vähesesse hulka ettevõtetesse olnud siiski pikaajaline.

Aktsiainvesteeringute suhtes oleme jätkuvalt ettevaatlikul positsioonil, sest majanduse ja tulude kasvuprognoosid on ikka veel erakordselt ebakindlad. Energiasektori aktsiaid oleme pikka aega alakaalus hoidnud, sest võitlus kliimamuutustega toob sellele tööstusharule kaasa kasvava kulusurve ja võimalikke seadusandlikke piiranguid. Lisaks on energiasektor kannatanud nafta hinna languse tõttu. Euroopa aktsiatest keskendume pigem väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kui suurtele Euroopa pankadele ning see on meie portfellidele positiivselt mõjunud. Samuti eelistame ettevõtteid, mille bilansilised võlad on keskmisest väiksemad.

Fikseeritud tulumääraga investeeringute osas on siseturgudel rõhk Põhjamaade ettevõtetel. Me ei investeeri madala tootluse tõttu euroala riigivõlakirjadesse ning riigivõlakirjade osakaal võlakirjainvesteeringutes on üldse väga väike. Oleme hoidnud mõõdukat intressiriski, sest kompensatsioon ülemäärase intressiriski võtmise eest on meie hinnangul praegu madal.

 


Similar articles