Turuülevaade: Ergutussüst pani inflatsiooni kasvama

Tundub, et keskpankade jõulised ergutusmeetmed koos piirangute järkjärgulise kaotamisega on lisaks majanduse elavdamisele ka inflatsioonile kasvuhoogu andnud. USAs kiirenes inflatsioon aprillis oodatust rohkem, 4,2 protsendini. Investeerimisturgudel murtakse nüüd pead, kas tegemist on hetkelise tõusuga või pikemaajalise trendiga.

TOPIAS KUKKASNIEMI, PETTERI JOENSUU

piikit

Piirangute järkjärguline kaotamine ja finantsstiimulid kiirendavad majanduskasvu…

Investeerimisturgudel suunduvad pilgud üha enam koroonaviiruse järgsesse aega. Lootus, et vaktsineerimise edenedes piirangud järk-järgult kaovad, on viimastel kuudel koos ergutusprogrammide jätkumisega suurendanud ootusi majanduse elavnemise suhtes. USAs on eratarbimine juba suurenenud, ja seda mitte ainult stiimulipakettide raames jagatud rahatšekkide, vaid ka piirangute järkjärgulise kaotamise tõttu.

Samal ajal, kui eratarbimine kiireneb, plaanib föderaalvalitsus suurendada märkimisväärselt ka riiklikke kulutusi ja investeeringuid. Oma ametisoleku esimestel kuudel on president Bidenil olnud kiired ajad: esimene, pandeemia akuutsete tervise- ja majandusmõjude leevendamiseks mõeldud toetuspakett sai Kongressi heakskiidu juba aasta alguses. Nüüd on Bidenil kaks uut rauda tules: teine planeeritav toetusmeetmete pakett keskendub infrastruktuurile, kliimale ja tööhõivele ning kolmas on mõeldud hariduse ja vanemahüvitiste reformimiseks.

Sarnast arengut oodatakse ka Euroopas. Kuna piirangute kadumine ja majanduse avanemine on Euroopas toimunud aeglasemalt kui Ameerika Ühendriikides, ei näita statistika veel eratarbimise kasvu, kuid ootused selles suunas kulgevad. Ka avaliku sektori investeeringutele ennustatakse Euroopas kasvu, kui avanevad ergutusfondide rahakraanid. Kuid koos majanduskasvu väljavaadete paranemise ja energiahindade tõusuga on tugevnenud ka inflatsiooniootused.

…kuid päikeselist väljavaadet varjutab kiirenev inflatsioon

Inflatsiooni seisukohalt on võtmeküsimus, kas inflatsiooni tõus on hetkeline või pikemaajaline. Vaatlusperioodi valukohtadel ehk koroonakevadel ja toormehindade järsul tõusul viimase 12 kuu jooksul on oma osa inflatsiooni järsus kiirenemises. Keskpangad on endiselt seisukohal, et tegu on majanduse avanemisega seotud ajutise nähtusega. Seega lühiajalises perspektiivis ei eeldata, et tõusev inflatsioon muudaks rahapoliitika peasuundi. Seni on ka palgainflatsioon olnud madal, mis toetab keskpankade seisukohta. Kui inflatsioon püsib siiski pikemat aega kõrgel, võivad keskpangad reageerida rahaliste stiimulite oodatust varasema vähendamisega.

Nii USA kui ka Euroopa keskpangad on korduvalt tõrjunud kuuldusi stiimulite vähendamisest, kinnitades, et spekulatsioonid on ennatlikud, ja rõhutades, et tööturud vajavad aega taastumiseks. Keskpangad on korduvalt kinnitanud oma valmisolekut jätkata ergutusmeetmeid piisavalt kaua. Keskpangad peavadki oma sõnumitega ettevaatlikud olema, sest näiteks 2018. aastal ehmatas kuuldus stiimulite järkjärgulisest vähendamisest turge ja põhjustas tugeva lühiajalise hindade kõikumise. Stiimulite vähendamine või intressimäärade tõus ei ole investeerimisturgude jaoks siiski automaatselt negatiivne areng, kui majanduskasv samal ajal elavneb. Ajastus on stiimulite kokkutõmbamise puhul väga oluline: liiga varane tegutsemine võib pidurdada majanduse taastumist, liiga hiline reageerimine võib kaasa tuua majanduse ülekuumenemise.

Ettevõtete kasumite kasv taas oodatust parem

Majanduse elavnemine toob sel aastal eeldatavasti kaasa kasumite kasvu, mis omakorda toetab aktsiaid. Esimese kvartali raportid näitavadki korralikke kasvunumbreid: USAs oli kasumikasv mullusega võrreldes 47% ja Euroopas koguni 121%. Väärib märkimist, et USAs oli võrdlusperioodi ehk eelmise aasta esimese kvartali majandustegevus suures osas normaalne, sest koroonaviirus ja sellest tulenevad piirangud avaldasid majandusele otsest mõju alles kvartali viimastel nädalatel. Lisaks kasumite kasvule annavad fikseeritud tulumääraga investeeringute madalad tootlusootused paljudele investoritele põhjuse kõrgemale hinnatasemele vaatamata aktsiatele truuks jääda.

Majanduse elavnemine parandab eelkõige tsükliliste sektorite, nagu tööstus ja rahandus, väljavaateid. Samamoodi avaldab intressimäärade tõus survet intressitundlike sektorite, nagu tehnoloogia, kommunaalmajandus, esmatarbekaubad ja tervishoid, aktsiate hinnatasemele, kuigi ettevõtete äritegevust see otseselt ei mõjuta. Praegusel ajal peame sektorijaotust keskseks teguriks oma aktsiaportfelli tootluse kujunemisel. Alates novembrist olemegi kohandanud oma aktsiainvesteeringuid järk-järgult tsüklilisemas suunas. Aprillis suurendasime USA tööstusettevõtete osakaalu aktsiainvesteeringutes ja vähendasime vastavalt USA tehnoloogiasektori osakaalu.

Ka siis, kui kõik paistab hästi minevat, peavad investorid säilitama külma närvi. Aktsiaturgude lähiaastate tootlusootused on aktsiakursside tõustes tagasihoidlikumaks muutunud. Võimalikud riskid aktsiaturgude seisukohalt on vaktsineerimiste aeglane kulg, mis võib pidurdada majanduse avanemist, ja keskpankade rahapoliitika oodatust kiirem karmistamine inflatsiooni kiirenedes. Kui aktsiaturgudel on soodsad väljavaated juba hindadesse sisse arvestatud, on ootamatud üllatused tõenäoliselt pigem negatiivsed kui positiivsed. Seetõttu oleme aktsiainvesteeringutes järginud strateegilist joont ja jätnud oma aktsiate osakaalu sel aastal endiseks, vähendades seda aeg-ajalt proportsionaalselt kursitõusuga.

Fikseeritud tulumääraga investeeringutes eelistame ettevõtteriski intressiriskile

Korporatiivvõlakirjade riskipreemiad püsivad madalal. Inflatsiooni kiirenemine avaldab intressimääradele pigem tõusu- kui langussurvet, mistõttu tootlusootused on madalad ja atraktiivseid võimalusi vähe. Oleme kasvatanud oma portfellides sularahainvesteeringute ja nendega võrreldavate rahaturuinvesteeringute osakaalu.

Fikseeritud tulumääraga investeeringute seast on meie rõhk koduturul Põhjamaade ettevõtetel, mida me hästi tunneme ja mille tootluspotentsiaali peame suhteliselt heaks. Oleme oma portfellides mõõdukalt suurendanud investeeringuid Euroopa eelislaenude (senior debt) turule. Vastavalt oleme vähendanud investeeringuid Põhjamaade kõrge tootlusega (high yield) võlakirjadesse. Eelislaenud on praegu suhteliselt atraktiivsed, sest keskpankade stiimulid ei kajastu nende tootlustasemes nii tugevalt kui võlakirjade hindades.

Me ei investeeri madala tootluse tõttu euroala riigivõlakirjadesse ja riigivõlakirjade osakaal võlakirjainvesteeringutes on praegu üldse väga väike. Samuti oleme mõõdukalt vähendanud madala riskiga investeerimisjärgu korporatiivvõlakirjade (investment grade bonds) osakaalu. Meie hinnangul on hüvitis liigsuure intressiriski võtmise eest praegu kasin ja pikaajalised investeeringud pole sel põhjusel atraktiivsed, mistõttu oleme hoidnud mõõdukat intressiriski. Madal intressirisk tähendab ka väiksemat negatiivset mõju juhul, kui inflatsioon kiireneb oodatust kiiremini ja intressimäärad koos sellega tõusevad.

Alternatiivsetes investeeringutes jätkame kaasinvesteeringute mudelile vastava investeerimisprogrammiga

Meie hinnangul mängivad alternatiivsed investeeringud ka pärast koroonakriisi lõppu võtmerolli pikaajalise ja hästi hajutatud investeerimisportfelli koostamisel, kuna tõenäoliselt jäävad intressimäärad veel kauaks madalaks. Praeguses madalate intressimäärade keskkonnas peakski pikaajaline investor kasutama piiratud likviidsusega kaasnevat lisatootlust ehk likviidsuspreemiat.

Näeme fikseeritud tulumääraga alternatiivsetes investeeringutes endiselt võimalusi pikaajalisele investorile. Kinnisvarasse investeerime koostöös kinnisvaraarendusele spetsialiseerunud portfellihalduritega, kes on head ostjad ja kes on suutelised aktiivse tegevuse kaudu kinnisvara väärtust tõstma. Praeguses investeerimiskeskkonnas on oluline säilitada hajutatus nii eri tüüpi kinnisvaraobjektide vahel kui ka geograafiliselt. Kapitaliinvesteeringute valdkonnas oleme valikuliselt aktiivsed ja otsime üksikprojekte, mis ei toimi võlgade najal.

 


Similar articles