Sektorite olulisuse muutus suunab investorite pilgud väärtusaktsiatele

Kui majandustsüklid vahelduvad, on investorite pilgud juba järgmisele etapile suunatud. Seoses sektorite olulisuse muutusega pöördub ka investorite huvi: nad prognoosivad majanduse tsüklilise kõikumise järgmisi etappe ning investeerivad sektoritesse, mis on eeldatavalt edukad järgmises etapis.

Mika Heikkinen, Foto: Tomi Parkkonen

Mika Heikkinen, Foto: Tomi Parkkonen

Koroonavaktsineerimise tempo tõus ja piirangute järkjärguline kaotamine mitmes riigis koos ulatuslike riiklike toetusprogrammidega on 2021. aasta esimese kvartali jooksul tugevdanud investorite ootusi majanduse elavnemisele. Majanduskasvu ootused on aidanud kaasa inflatsiooni tõusule USAs ja Euroopas ning lasevad prognoosida intressimäärade tõusu.

Majanduse taastumine parandab väljavaateid eelkõige tsüklitundlikes sektorites, nagu tööstus ja rahandus. Samamoodi avaldab intressimäärade tõus intressitundlikes sektorites, nagu tehnoloogia, esmatarbekaubad ja tervishoid, survet aktsiate hinnatasemele, kuigi ettevõtete äritegevust see otseselt ei mõjuta.

Seda nähtust nimetatakse sektorite rotatsiooniks. Sektorite rotatsiooni korral suundub investorite huvi ühelt sektorilt teisele vastavalt sellele, millisena prognoositakse konjunktuuritsükli järgmisi etappe. Majandustsüklid on iseenesest kergesti prognoositavad: kasvule järgneb paratamatult langus. Keerulisem küsimus on aga, millal see kõik toimub. Seda püüavadki investorid ennustada, jälgides majandusnäitajaid, et investeerida sektoritesse, mis järgmises etapis eeldatavalt hästi hakkama saavad.

“Nähtuse mõistmiseks tuleb meeles pidada, et turud ei liigu majandustsüklitega ühte sammu. Finantsturud prognoosivad majanduse arengut sageli mitu kuud ette, näiteks pärast pikaajalist langusperioodi hakkavad investorid ootama majanduse elavnemist ja turud tõusevad,” selgitab Mandatumi varahalduse vanemportfellihaldur Mika Heikkinen.

Intressimäärade tõus mõjutab eriti kasvuettevõtteid

Helsingi börsil noteeritud ettevõtted jagunevad tegevusalade põhjal 11 sektorisse, kuid laias laastus võib noteeritud ettevõtete aktsiad jagada kasvu- ja väärtusaktsiateks. Majanduskasvu elavnemise etapil läheb väärtusaktsiatel, nagu pangandus- ja tööstussektor, üldiselt paremini kui seni kõrgelt hinnatud kasvuaktsiatel, näiteks tehnoloogiasektoril.

“Väärtus- ja kasvuaktsiaid võib mõistagi leida kõigist sektoritest, kus nende osakaal on erinev. Kui majandusel läheb hästi, on see positiivne igat tüüpi ettevõtete jaoks, kuid intressimäärade tõusu tingimustes on aktsiate hinnataseme kujunemisel eelisolukorras siiski väärtusaktsiaid,” kommenteerib Heikkinen.

Kasvuaktsiatel läheb tavaliselt paremini nõrgemate majandusnäitajate ja madalate intressimääradega majanduskeskkonnas. Praegu võib kasvuettevõtete rahavoog olla isegi negatiivne, kuid turud prognoosivad nende kasvu tulevikus. Madalate intressimäärade keskkonnas on tulevased diskonteeritud rahavood väärtuslikumad kui kõrgete intressimäärade korral. Intressimäärade tõus tõstab diskontomäära ja alandab seega rahavoogude hetkeväärtust ehk kasvuaktsia hinda.

Nähtuse mõistmiseks tuleb meeles pidada, et turud ei liigu majandustsüklitega ühte sammu.

Kiireneva majanduskasvuga kaasnev inflatsioon seab ettevõtted kulude tõusu tõttu silmitsi väljakutsetega. Inflatsiooni eest on kõige paremini kaitstud ettevõtted, mille äritegevus suudab vastu pidada kasvavale kulusurvele, hoolimata sellest, kas tegemist on kasvu- või väärtusettevõttega. Inflatsiooni kiirenemine tabab kõige valusamalt nõrga hinnakujundusvõimega ettevõtteid.

„Ettevõte on täbaras olukorras, kui tal pole hinnakujundusvõimu oma allhankijate suhtes ja kasvavaid kulusid ei ole võimalik klientidele üle kanda,“ tõdeb Heikkinen.

Milline sektor on pandeemiajärgse ajastu võitja?

Koroona-aasta 2020 oli erakordne mitmes mõttes, sealhulgas majanduse vaatenurgast. Kuigi majanduskasvu näitajate poolest oli aasta nõrk, kogeti börsidel kohatistele põhjaskäimistele vaatamata keskmiselt pigem kasvuperioodi. Seda seetõttu, et turgude pilgud olid suunatud tulevikku ja investorid ennustasid majanduse elavnemist. Pandeemiast põhjustatud eriolukord lõi paljude kasvuettevõtete jaoks soodsa keskkonna: inimesed olid suletud koduseinte vahele, kus tehti nii tööd kui ka veedeti vaba aega. Videomänguettevõtted ja kaugtöölahenduste pakkujad nautisid populaarsust investorite seas ning sektorirotatsioon pöördus kasvuettevõtete kasuks.

Ehkki eriolukord mitmel pool maailmas jätkub, on turgudel hakatud prognoosima normaalse olukorra taastumist. See on kaasa toonud ka koroonapiirangutest räsitud väärtusettevõtete, näiteks lennufirmade, aktsiate hinnataseme tõusu.

Kannatlik investor saab turul hästi hakkama ka turutsüklitega kaasa jooksmata.

Heikkinen möönab siiski, et pikemas perspektiivis ei anna sektorirotatsiooni jälgimine mingeid erandlikke superkasumeid ning kannatlik investor saab turul hästi hakkama ka turutsüklitega kaasa jooksmata:

“Mõnikord läheb väärtusaktsiatel kasvuaktsiatest paremini ja mõnikord vastupidi, kuid kummalgi ei õnnestu siiski aktsiaturgude üldist arengut suurelt üle mängida. Aktiivsed otsused investeerimisportfelli sisu kujundamiseks on olulised, pidades silmas püstitatud eesmärke, kuid väärtus- ja kasvuaktsiate väärtuskõikumised ning muud turgude ajastusel põhinevad investeerimisotsused võivad portfellis tarbetut segadust tekitada. On oluline meeles pidada, et aktsiaturgude üldine areng on alati olnud kannatliku investori jaoks olulisimaid tuluallikaid,” nendib ta kokkuvõtteks.


Similar articles