Reaktiivsusest proaktiivsusesse – ühe investori ebaõnn on teise võimalus

Matti

Investeerimine võib tihti osutuda inimeste ja ettevõtete jaoks reaktiivseks tegevuseks. Investorite otsuseid finantsturgudel mõjutavad tunded, regulatsioonid ja sularahavajadus.

Investorite reaktiivset käitumist on võimalik proaktiivsel investoril enda huvides ära kasutada. Aalto ülikooli professor Matti Suominen on uurinud kahte aktsiaturgude oodatavat tootlust ennustavat nähtust: aktsiahindade tõusu- ja langustrende ehk nn momentumit ja kuulõpunähtust.

Kas proaktiivne investor jõuab kaugemale?

„Momentumit ja kuulõpunähtust ärakasutava investeerimisstrateegia tootlus on olnud ajalooliselt suurem nii tugevatel tõusu- kui ka langusperioodidel. See on investori jaoks ahvatlev,” märgib Suominen.

Proaktiivne investeerimine on siiski inimmeelele väljakutset esitav. See nõuab distsiplineeritud investeerimisstrateegiat ja selle külma peaga elluviimist.

„Aktsiaturgude tugeva müügisurve all murdub investor ja kipub tõenäolisemalt müüma aktsiad just siis, kui järgmine tõus juba uksele koputab. Üks võimalus vältida inimlikke vigu on võtta appi süstemaatiliselt elluviidavad investeerimisstrateegiad,” ütleb Suominen.

Haara hetkest – kasuta ära momentum

Ülespoole liikumistel on kombeks iseennast toita. Seda nähtust nimetatakse momentumiks või täpsemalt aegreamomentumiks.

„Aktsiaturu indeksi tootlust saab ennustada
võlakirjade ajaloolise intressi dünaamika abil.”

„Möödunud tõusutrend ennustab väärtpaberite tulevast tõusu, samas kui langustrend ennustab tulevast langust,” ütleb Suominen.

Nutikad investorid võivad sellest nähtusest edukalt teenida.

„See akadeemiliselt tõestatud nähtus on tänapäeval laialdaselt praktilises investeerimistegevuses kasutatav strateegia,” täpsustab Suominen.

Veelgi täpsema aktsiaturu ennustamise juurde jõutakse Suomineni sõnul siis, kui momentumistrateegias võetakse arvesse erinevate varaklasside, nagu aktsiate ja võlakirjade intressimäärade vastastikused mõjud.

„Oleme täheldanud, et aktsiaturu indeksi tootlust saab ennustada ajaloolise võlakirjade intressmäära dünaamika abil. Samamoodi saab ennustada võlakirjade tulevast tootlust, jälgides aktsiahindade liikumisi,” täpsustab Suominen.

Ka langusperioodil on võimalik kasumlik investeerimine.

Aktsiaid tasub müüa siis, kui võlakirjade müügisurve on tugev.

„Kui võlakirjade intressimäärad on eelmise aasta omadest kõrgemad, on aktsiate tulevane tootlus märgatavalt halvem kui olukorras, kus intressid on aasta taguse perioodiga võrreldes langenud,” võtab Suominen kokku.

Momentumstrateegiat ära kasutavad investeerimisstrateegiad on investoritele tasuvad, kuna pakuvad suurepärast tootlust.

Suominen toob näite: „USA turul on eelmise 12 kuu aktsiate ja võlakirjade tootlus ennustanud aktsiaturu hindade tulevast liikumist.”

See nähtus tuleneb investorite tegevusest.

„Kui aktsiate ja võlakirjade hinnad on aasta jooksul tõusnud, on investorid optimistlikumad ning suurendavad investeeringutel finantsvõimenduse kasutamist. Samamoodi võimaldavad institutsionaalsete investorite tagatiste nõuded neile täiendavat riski võtmist, mis omakorda võimaldab neil rohkem investeerida. Nii suureneb nõudlus aktsiate vastu, mis tõstab aktsiate hindasid üha kõrgemale,” osutab Suominen.

ST_pic1

Karuturul kogutakse tootlus kuu lõpus

Momentumstrateegiat ärakasutades saab investor vältida kahjumit langusperioodi ajal ehk nn karuturul.

Suomineni sõnul: „Investoril tasub püsida turult eemal siis, kui eelmise aasta jooksul on intressid tõusnud ja aktsiad langenud.”

Ka langusperioodil on võimalik kasumlikult investeerida.

„Varasid ei tasu täielikult turult eemal hoida ka karuturu ajal,” ütleb Suominen.

Lahendus peitub investorite kuurütmis, mille põhjal on võimalik tulevasi tootlusi prognoosida. Suurinvestorid ja kogu ühiskond elavad kuurütmis.

„Keskmiselt tasuks investoril aktsiaid juurde osta
just enne igakuise allahindlusmüügi lõppu.”

 „Näiteks Ühendriikide pensionifondid müüvad regulaarselt kuu lõpus oma aktsiainvesteeringuid, et koguda sularaha kuuvahetuse pensionimakseteks. Kui maksed on tehtud ja raha taas arvetel, naasevad investorid ostupoolele,” ütleb Suominen.

Institutsionaalsetel investoritel, nagu pensionifondidel on märgatav mõju aktsiahindade arengule, sest nad valitsevad märgatavat osa maailma investeerimisvaradest. Uuringute järgi on aktsiahinnad kõige nõrgemad neli päeva enne kuu lõppu.

„On hämmastav, kui tugev kuuvahetusnähtus on ajalooliselt olnud. Alates 1926. aastast ehk kogu USA börsiajaloo jooksul on kumulatiivne aktsiate tootlus, mis ületab riskivaba intressi saavutatud just kuu nelja viimase ja järgmise kuu kolme esimese päeva jooksul,” avaldab Suominen.

„Kuigi investeerimises ei ole midagi garanteeritud, tasuks investoril aktsiaid juurde hankida just enne igakuise allahindlusmüügi lõppu – enne müügisurve lõppemist ja ostusurve algamist.”

ST_pic2

Mitte ainult suurinvestori käeulatuses

Kuidas väikeinvestor siis nendest nähtustest kasu võib saada?

„Omal käel tegutseval väikeinvestoril on neist nähtustest keeruline kasu saada, sest kauplemiskulud kasvavad suureks. Aktsiate ostmise ja müümise ajastamine läheb kalliks maksma,” vastab Suominen.

Kuigi ajastusel põhinevaid strateegiaid kasutavad ära eelkõige suurinvestorid, kellel on piisavalt likviidseid rahavarusid kuumaksude maksmiseks, ei ole ajastuse ärakasutamine enam ainult institutsionaalsete investorite ainuõigus. Ka väikeinvestoril võib õnnestuda süstemaatilisest investeerimisest kasu saada, investeerides fondi kaudu.

Näide: ML Slim Tail

Mandatum Life’i Slim Tail fond kasutab ära nii momentumistrateegiat kui ka kuulõpunähtust ning see on Mandatum Life’is kättesaadav osana aktsiafondide laiemast valikust.

„ML Slim Taili tootlus on olnud tõusvatel turgudel sama hea kui aktsiaturgudel keskmiselt, aga lisaks sellele püüab see valmistuda pikkadeks langusperioodideks riski vähendades,” kommenteerib Mandatum Life’i investeerimislahenduste juht Lauri Vaittinen.

ST_pic3

Essi Perälä Foto: Kaapo Kamu


Similar articles