Raske haigus muudab üksi elava inimese toimetuleku keeruliseks.

Üksinda elava inimese  majanduslik seisund halveneb tõsise haiguse korral kiiresti. Ent raske olukorra puhuks on võimalik valmistuda nii, et paranemiseks jätkuks jõudu.

kortermaja

Kui üksi elav inimene haigestub, haavab see tema majanduslikku seisundit tõsisemalt kui leibkonda, kus töölkäijaid on kaks. Esimest kolme haiguspäeva tihtipeale kindlustatule ei hüvitata (on erandeid ettevõtetes, kes seda teevad). Haiguslehe 4.-8. päevani maksab töötajale 70% ulatuses palgast haigushüvitist tööandja ning alates 9. päevast maksab 70% palgaulatuses haigekassa (siiski ka seal on mõned erandid). Haigestumise korral maksab haigekassa töövõimetushüvitist kuni 182 päeva.

Märkimisväärne elatustaseme langus toimub seega hiljemalt pärast kuuekuulist haiguspuhkust: üksi elav töötaja kaotab oma sissetulekust umbes 30 protsenti ning tema kõrval pole kedagi, kes seda kaotust leevendada aitaks. Juhul, kui haigestunu elab samas leibkonnas koos kellegagi, kelle sissetuleks on sama suur, on sissetulekute suhteline vähenemine emma-kumma haigestumise puhul väiksem kui üksi elaval inimesel.

“Pikaajalisest haigusest tingitud saamata jäänud tulu on üksinda elavale tõsine probleem.”

Üksi elaval inimesel võtavad eluasemekulud brutosissetulekust 20–50 protsenti, millele lisanduvad vältimatud kulud nagu elektri-, telefoni- ja veearved. Pikaajalise haiguse tõttu saamata jäänud tulu on üksinda elavale tõsine probleem.

Kui kulude poolel on lisaks veel tarbimis-, eluaseme- ja/või autolaen, tuleb saamata jäänud tulu tõttu hakata sõlmima pankade ja krediidiasutustega maksekokkuleppeid. Neid aga ei soovi haigevoodis lebades eriti keegi, eriti kuna ravimi- jm ravikulud nõrgendavad niigi halvenenud majandusseisu veelgi.

Kuidas on võimelik haigestumise puhuks end ette valmistada?

Kui haigus on kestnud kauem kui 182 päeva, lõpetab Haigekassa töövõimetushüvitise maksmise. Hiljemalt siis hinnatakse, kas haigestunu töövõimet on võimalik  taastada. Teine võimalus on, et haigele määratakse kas ajutine või puuduv töövõimetuspension. Ent kuidas ka ei otsustata – hiljemalt selles etapis kahanevad haigestunu sissetulekud vähem kui pooleni varasemast töötasust.

Kuidas siis saaks üksi elav inimene end ette valmistada raskeks haiguseks, mis 65. eluaastaks tabab iga viiendat eestlast?

Üks hea lahendus on sihiteadlik kokkuhoid ja investeerimine. Teine on kindlustus kriitilise haiguse puhuks, mis annab õiguse ühekordsele maksuvabale kindlustushüvitisele, mida makstakse raske haiguse diagnoosi korral ühekordse maksena. Hüvitise saamiseks õigust andvad haigused ja operatsioonid on Tervise Arengu Instituudi statistika järgi 18 kõige enamlevinud kriitilist haigust. Nende kohta saad täpsemalt lugeda SIIT.

Selgelt vormistatud ühekordne kindlustushüvitis annab haigestunule turvatunde sissetulekute katkemise puhuks ning võimaluse keskenduda paranemisele. Näiteks ei pea haigestunu kaaluma oma vara müümist või muretsema, millised maksud või kaotused järgnevad näiteks väärtpaberite müümisele. Nii saab ta suunata oma jõuvarud paranemise seisukohast tähtsamatele asjadele.


Similar articles