”Playa del Inglés’t ei ole võimalik digitaliseerida” – Björn Wahlroosi märksõnad aastaks 2021

Turgude prognoosimine pole kunagi lihtne, kuid pärast koroona-aastat tundub igasugune ennustamine eriti kahtlane. Nii võtab Björn Wahlroos kokku alanud aasta suures pildis.

Sampo Oyj, Juha Törmälä

Sampo Oyj, Juha Törmälä

Pandeemia on negatiivsete intressimäärade äraspidisesse maailma toonud avaliku sektori prisked eelarvepuudujäägid. EKP ja Fed on taaskäivitanud väärtpaberite ostuprogrammid ja otsustajad kasutavad innukalt ära võimalust pea piiramatult krediiti võtta. Raha on ringluses suurel hulgal, kuid olulisi märke inflatsioonist siiski veel ei paista.

Investoritel on keeruline määrata õiget hinnataset maailmas, kus erinevad parameetrid ja aktsiate P/E suhtarv on tasemel, mida kunagi varem pole nähtud. Björn Wahlroosi sõnul on mõningad selged ja investorite jaoks olulised muudatused siiski õhus.

Digitaliseerumine hoogustub, kuid mis tegelikult muutub või kas üldse?

Teams, Zoom jm digitaalsed keskkonnad on hõivanud nii töökoosolekud, kliendinõupidamised, koolitunnid kui ka korteriühistute koosolekud. Veebipoodide, toidukullerite jm kättetoimetamisteenuste äri õitseb ning meelelahutusasutuste ajutine lukkupanek on vesi voogedastusteenuste ja mängutööstuse veskile.

Wahlroosi sõnul suhtus ta varem kiire digitaliseerumise eestkõnelejatesse skeptiliselt, kuid koroona on sundinud tedagi oma hoiakuid muutma.

“Digitaliseerimine hoogustub. Nüüdseks on see 6–7 kuuga läbi teinud arengu, milleks minu varasemate ettekujutuste kohaselt pidanuks kuluma 6–7 aastat. Digitaliseerimine kujutab endast ohtu nn vanakooli ettevõtetele, samas loob hulgaliselt uusi võimalusi. Praktikas tähendab see, et ükski investor ei saa tehnoloogiast ja digimaailmast enam mööda vaadata. Vähim, mida tuleb teha, on kaaluda, kas mingi investeerimisobjektiga kaasneb märkimisväärne digitaalne oht. Kuidas mingi toode või teenus muutub, kui digimaailm meist täie hooga üle sõidab?” küsib Wahlroos.

Küsimuste küsimus ongi see, mis maailmas nüüd muutuma hakkab ja mis sellele järgneb.

„Mina arvan, et Playa del Inglés’t ei ole siiski võimalik digitaliseerida. Ehk valdav osa meelelahutusest, puhkuseturismist jm vaba aja veetmisega seotud teemadest taastub enam-vähem endisele kujule. Samas mitmed valdkonnad seda ei tee, näiteks äriturism ja kaugtööga asendunud kontoritöö. See omakorda mõjutab peale lennusektori teisigi, näiteks ärihotellid, konverentsikorraldajad ja kesklinnade ärikinnisvara.“

Roheline revolutsioon: alkeemiast on saanud argipäev

Digitaliseerimise kõrval tõstab Wahlroos teise olulise nähtusena esile rohelise revolutsiooni, mis on eriti aktuaalne oma metsade ja metsatööstuse poolest tuntud Soome jaoks.

„Alati on tervistav tunnistada, et oled milleski eksinud. Kümne aasta eest ütlesin kategooriliselt ei kõigile ideedele, mis algasid tähtedega B-I-O. Nüüd aga on reaalsus see, et tarbijad nõuavad üha enam biopõhiseid lahendusi, millest nii mõnegi tootmine on muutunud juba nii odavaks, et nende hind on praktiliselt sama, mis keskkonda rohkem koormava ja kehvema tehnoloogiaga toodetutel,“ tõdeb Wahlroos.

Praktiliselt igast materjalist saab teha mida iganes – küsimus on ainult selles, palju see maksab.

Näiteks Nestel on õnnestunud kütuse tootmisel asendada naftamolekulid biomolekulidega. UPM alustab puidust plasti tootmist ning tselluloosist, mida varem kasutati peamiselt paberi tootmiseks, on nüüdseks saanud palju laiema kasutusega atraktiivne tooraine ja plasti asendaja.

„Alkeemiast on saanud argipäev. Praktiliselt igast materjalist saab teha mida iganes – küsimus on ainult selles, palju see maksab. Kui näiteks puidust plasti toota, muutub ka plastpudeli süsinikujälg dramaatiliselt. Maailm on teinud selge hüppe suunas, kus nii energeetikas kui toorainetes ja nende töötlemises asuvad biopõhised molekulid fossiilsete, eelkõige naftamolekulide, asemele. Need kõik on suured kasvulood.“

Koroona järelmõjud, globaliseerumise peatumine, bitcoin’i võidukäik – mida Wahlroos neist arvab?

Tänu globaliseerumisele oleme viimastel aastakümnetel saanud nautida jõukuse ja heaolu tuntavat kasvu. Tundus võimatu, et see protsess võiks kunagi peatuda või koguni tagasikäiku teha. Wahlroosi sõnul paistab see oht nüüd palju reaalsem.

„Euroopa Liit on suurtes raskustes ja kasvatab võlakoormat, et selle najal liitu kindlamalt koos hoida. Ameerika Ühendriigid liikusid juba enne Trumpi kuulsat loosungit „America First!“ (Ameerika huvid kõigepealt!) selle põhimõtte järgimise suunas. Hiina majanduslik positsioon seevastu on juba nii tugev, et USA-s ja Euroopas ei vaadata enam läbi sõrmede, kui Hiina püüab rahvusvahelise kaubanduse reeglite ja patentidega sohki teha. Samal ajal väheneb ekspordi osakaal Hiina SKPs. Kui 20 aastat tagasi võis väita, et globaliseerumisest irdumise tagajärjed oleksid Hiina jaoks liiga valusad, siis praegu pole see enam tõsi,” tõdeb Wahlroos.

Roheline revolutsioon, digihüpe, Hiina. Aga bitcoin, millest on viimasel ajal nii palju räägitud? Suure hinnatõusuga hiilanud bitcoin Wahlroosis vaimustust ei tekita.

„Samal ajal, kui pangandussüsteemis karmistatakse kontrolli raha päritolu ja tehingute seaduslikkuse üle, toimib selle kõrval süsteem, milles puudub igasugune kontroll. Seetõttu on krüptorahad ideaalne vahend kriminaalsete tehingute, narkokaubanduse, terrorismi jm rahastamiseks. Kui Pablo Escobaril oleks sularahakoormate asemel olnud bitcoin’id, oleks temagi elu olnud palju mugavam. Bitcoin’id ju ei pehki. Aga ühel hetkel see ilus õhupall siiski lõhkeb ja ka krüptorahad allutatakse regulatsioonidele. Sel juhul kukub ka bitcoin’i väärtus ilmselt kolinal,” ennustab Wahlroos.

Uue ja trendika investeerimisobjekti ülistamise asemel lõpetab Wahlroos klassikalise nõuandega:

„Ärge unustage hajutada oma riske. Ka väga rasketel ja ebakindlatel aegadel võib suhteliselt ladusalt hakkama saada, kui olete oma riskid hajutanud nii, musta stsenaariumi realiseerumine mõne riski puhul ei tähenda totaalset kokkuvarisemist.”

Originaal avaldatud Mandatum Life Soome lehel 28.1.2021

 

 


Similar articles