Passiivsete fondide populaarsus kasvab – kas aktiivsete fondide aeg on möödas?

Viimane aastakümme on olnud passiivsete indeksifondide kuldaeg. Fondi eeliseks on  madalamad kulud, arutleb nii mõnigi investor. Kas aktiivsetele fondidele on investorite portfellides üldse veel ruumi?

TIINA MARCHETTI

aktiiviset-vs-passiiviset-lm

 

Fondid on paljude investorite silmis populaarne osa investeerimisportfellist, ahvatledes investeerimise suhtelise lihtsuse ja tõhusa hajutatusega.

Viimane kümnend oli kuldaeg eelkõige indeksifondidele. Eelmisel aastal oli USA passiivsetes indeksifondides juba rohkem varasid kui aktiivselt hallatavates fondides.

Nagu nimigi ütleb, ei ole passiivse fondi taga aktiivset portfellihaldust. Passiivne fond võib eelnevalt kindlaksmääratud reeglite kohaselt investeerida näiteks Helsingi börsi kahekümne viiesse enim kaubeldavasse aktsiasse, võtmata seisukohta ettevõtete suhtes, mis mingil ajahetkel sellesse nimekirja kuuluvad. Kuna puudub vajadus investeerimisspetsialistide aktiivse osaluse järele investeerimisobjektide hindamisel ja valikul, on passiivsete fondide jooksvad kulud tavaliselt aktiivsetest fondidest madalamad. Seetõttu on paljud investorid hakanud kaaluma, kas on üldse enam mõtet investeerida aktiivselt juhitavatesse fondidesse.

Mandatum Life’i portfellihalduri Topias Kukkasniemi sõnul pole asi siiski nii lihtne ja mõlemat tüüpi fondidel on investeerimisturul oma koht.

„Passiivsed indeksifondid sobivad hästi tõhusalt toimivatele turgudele investeerimiseks. Näiteks jälgib tähtsamaid USA ettevõtteid nii suur hulk analüütikuid, et üksikul investoril on ilmselt raske leida infot, mida neil juba poleks. Ehk suurettevõtted on põhimõtteliselt adekvaatselt hinnatud. Selliste investeerimisobjektide puhul on passiivne indeksifond sageli parim variant,” tõdeb Kukkasniemi.

“Aktiivsete fondide puhul võib portfellihaldur pakkuda investorile eelist investeerimisobjektide valimisel vähem efektiivsetel turgudel, vastutustundlikul investeerimisel või eriteadmisi ja -lähenemist nõudvate varaklasside puhul.”

Tulus investeerimine nõuab tööd ja teadmisi

Ameerika suurettevõtetega võrreldes jälgib näiteks Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete käekäiku hoopis väiksem arv analüütikuid ning ka vajalik info on sageli raskemini kättesaadav. Sellised turud on nn väheefektiivsed ehk neil on võimalik leida objekte, mille hind ei vasta kasvuväljavaadetele.

Heade investeerimisobjektide leidmiseks tuleb investoril üksjagu vaeva näha ning omada vajalikke kontakte ja eelteadmisi turu ja selle osaliste kohta. Näiteks kohtuvad Mandatum Life’i Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtete investeerimiskorvi (European Small & Mid Cap) portfellihaldurid igal aastal 400–500 ettevõtte esindajatega kogu Euroopas, leidmaks turul alahinnatud ettevõtteid.

Infovallas edumaad saavutada pole aga sugugi lihtne ja ajalooline tulusus ei garanteeri tulusust tulevikus.

„Suurem osa aktiivselt hallatavatest fondidest jääb pikas perspektiivis võrdlusindeksitele alla. Kui Mandatum Life investeerib otse fondidesse, nõuame halduritelt tõendeid nii tõhusa portfellihalduse kui ka järjepideva investeerimisprotsessi kohta, mis loob tingimused korduva kõrge tulususe saavutamiseks. Fondide valikul on põhirõhk investeerimisprotsessi analüüsimisel,“ rõhutab Kukkasniemi.

Heade investeerimisobjektide leidmiseks tuleb investoril vaeva näha ning omada vajalikke kontakte ja eelteadmisi turu ja selle osaliste kohta.

Aktiivne fond võib olla hea valik ka investorile, kes soovib näiteks hajutamise eesmärgil investeerida objektidesse, mis pole talle endale tuttavad. Aktiivne portfellihaldus saab teda sel juhul ohtudest säästa.

„Investor võib arvata, et on oma portfelli tõhusalt hajunud, kuid tegelikkuses võivad indeksifondides peituda nn riskipesad. Näiteks Euroopa võlakirjaturgudele investeerivas indeksifondis võib olla suur osakaal Itaalia riigivõlakirjadel või Lõuna-Euroopa pankade võlakirjadel, mis praeguses olukorras ei soodusta turvalist hajutatust,“ selgitab Kukkasniemi.

Vastutustundlik investeerimine kajastub aktiivsetes ja passiivsetes fondides erinevalt

Fond, mis jälgib konkreetset indeksit, investeerib indeksisse kuuluvatesse ettevõtetesse, võtmata seisukohta nende vastutustundlikkuse või üksikute objektide kvaliteedi suhtes. Indeksifond ei välista näiteks relva- või naftatööstusettevõtteid ega võta seisukohta lapstööjõu kasutamise, korruptsiooni ega ettevõtete tegevuse mõju suhtes kliimamuutustele.

Viimasel ajal on turule tulnud ka passiivseid fonde, mis võtavad arvesse vastutustundlikku tegevust. Seda saab teha näiteks nii, et konkreetse sektori ettevõtted jäetakse fondi jälgitavast indeksist välja või eelistatakse indeksis ettevõtteid, millel on parem vastutustundlikkuse reiting või keskmisest madalamad süsinikdioksiidi heitkogused.

Vastutustundlikkust ei saa aga hinnata üksnes arvude põhjal, vaid see nõuab alati ka inimlikku lähenemist.

Ettevõtete vastutustundlikkuse terviklik analüüs on siiski võimalik ainult aktiivselt hallatavate fondide puhul, kus investeerimisanalüüs ja otsused on inimeste teha.

„Vastutustundlikkust ei saa aga hinnata üksnes arvude põhjal, see nõuab alati ka inimlikku lähenemist. Kasutades kolmandate osapoolte antud erapooletuid hinnanguid ning kohtudes näost näkku ettevõtete esindajatega, on portfellihaldur võimeline hindama ettevõtte vastutustundlikkust kompleksselt ja kõigist vaatenurkadest ning teisest küljest ka objekte omalt poolt mõjutama, kui esineb kuritarvitamisi või ebakohti,“ on Kukkasniemi konkreetne.

Aga ka passiivsed fondid arenevad pidevalt ja tulevikus saab vastutustundlikku investeerimist kindlasti paremini arvesse võtta ka passiivsetes fondides.


Similar articles