Negatiivsed intressimäärad närivad augu ettevõtte rahakotti

Hoiuste negatiivsed intressimäärad avaldavad ettevõtetele üha tugevamat survet oma vaba raha mõistlikult investeerida.

Photo: Tomi Parkkonen

Photo: Tomi Parkkonen

 

Juba mõnda aega on käinud arutelud selle üle, et kas tõesti hakkavad ka erakliendid oma raha hoiustamise eest pankadele peale maksma. Äriklientide jaoks on negatiivsed intressimäärad aga juba igapäevane nähtus.
„Juba mõnda aega on pankade suurkliendid pidanud maksma suurtelt hoiustelt negatiivset intressi, mis kliendisuhtest sõltuvalt võib muidugi varieeruda. Praeguses situatsioonis peaks iga ettevõte üle vaatama, kas ja kui palju nad oma raha hoiustamise eest maksavad,“ tõdeb Mandatum Life’i võlakirjainvesteeringute juht Juhani Lehtonen.
„Negatiivsete intressimäärade probleem ei paista veel niipea lahenevat, seega tuleb otsida lahendust, et mitte oma raha kaotada.“

Lisaks hoiusekuludele vähendab pangakontodel seisva raha väärtust inflatsioon ja ettevõtte kulude iga-aastane kasv. Kulude aastane kasvutempo on tavaliselt suurusjärgus 2–3%.
„Rääkides ettevõtetega Soomes, siis võib öelda, et enamustel läheb üsna hästi ja nad oleks valmis investeerima, aga konkreetseid investeeringuid on maailmas valitseva ebakindla poliitilise ja majandusliku olukorra tõttu edasi lükatud. Ettevõtete rahaline olukord on seega üsna hea, kuid investeerimisotsuseid tehakse ettevaatlikult,“ kommenteerib Lehtonen.
„Iga ajahetk ei olegi investeeringuteks kõige sobivam, kuid see ei tähenda, et raha peaks pangakontol jõude lebama.“

Firmad ja ettevõtjad peaksid kaaluma, milline on optimaalne suhe igapäevase äritegevuse jaoks vajamineva lühiajalise rahavaru ja sellise raha vahel, mida saaks pisut pikemaks ajaks investeerides teenima panna. Iga ettevõte peab selle rahade jaotuse tegema vastavalt oma vajadustele ja võimalustele.

JUHANI LEHTONEN

„Negatiivsete intressimäärade probleem ei paista veel niipea lahenevat, seega tuleb otsida lahendust, et mitte oma raha kaotada.“

Kui ettevõte otsustab oma rahavaru investeerida, siis tavaliselt seatakse eesmärgiks saada mõõdukat tulu, mis kompenseeriks kulude kasvu, kuid ilma märkimisväärse riskita raha kaotada. Sageli on vaja vähemalt osa vahenditest investeerida ka nii, et vajadusel seda raha kiiresti kasutada saaks.
Investeerimiskindlustusleping on hea vahend ettevõtte rahade haldamiseks. Ettevõtte rahavarudest eraldatakse vajalik puhverfond tulevaste kulude katmiseks ja ülejäänud raha investeeritakse mugavalt kindlustuslepingusse. Investeerimiskindlustuse lepingus saab investeerimisobjekte paindlikult valida ja vahetada ilma lisakulutuste või keeruliste raamatupidamisnõueteta. Investeeritud vahendeid saab alati kasutada ettevõtte teisteks investeeringuteks või muuks otstarbeks.

Intressitooted sobivad paljude ettevõtete vajadustega

Investeerimisobjektina sobivad võlakirjad hästi ettevõtete investeerimisvajadustega, sest intressitooted on väiksema riskiga kui aktsiad ja tavaliselt ka madalama volatiilsusega.
„Paljude ettevõtete jaoks on sobiv lahendus lühikese ja keskmise tähtajaga võlakirjade kombinatsioon. Nende jaotust tuleks kaaluda vastavalt ettevõtte olukorrale. Näiteks ML Money või ML Võlakirja portfellid on head tooted, milles investeeringud on hoolikalt hajutatud,“ kirjeldab Lehtonen.
„Erinevalt paljudest teistest fikseeritud tulumääraga fondidest soovib ML oma võlakirja portfellis ka investeeringute intressiriske aktiivselt hallata. Praeguses eriti madalate intressimäärade keskkonnas on see suur eelis: intressimäärade tõusmise korral on intressiriskide aktiivse juhtimise teel võimalik tootlust tõsta.“

Võlakirjaportfell investeerib praegusel ajal peamiselt ettevõttevõlakirjadesse, riigivõlakirju on kaasatud vaid vähesel määral. Huvi keskpunktis on Põhjamaade ettevõtete võlakirjad.
„Kui Soome väike- või keskmise suurusega ettevõte otsustab oma varasid investeerida, tuntakse sageli huvi just teistesse ettevõtetesse investeerimise vastu. Põhjaliku äritegevuse analüüsi abil saame kindlad olla, et portfelli valitud ettevõtete võlakirjad on hea investeering. Praegu võib atraktiivseid ettevõttevõlakirju leida just Põhjamaadest,“ selgitab Lehtonen.
Ettevõttevõlakirjadesse investeerimisel on oluline neid ettevõtteid põhjalikult tunda. Siin mängivad võtmerolli just suurinvestori kontaktid.

„Sampo Grupi koosseisu kuuluval Mandatum Life’il on väljakujunenud positsioon Põhjamaade ettevõttevõlakirjade turul. Konkreetse eelisena võib esile tuua näiteks ligipääs eelhindamisele (pre-sounding), kus enne ettevõttevõlakirja emiteerimist vaadatakse läbi peamised võlakirja tingimused. See annab meile enne investeerimisotsuse tegemist rohkem aega investeerimisobjektidega tutvumiseks,“ toob Lehtonen esile.


Similar articles