Metsade mees

Põhjalik ja kärsitu. Tegutseja ja elluviija. Metsakontserni UPM tegevjuht Jussi Pesonen on Mees selles firmas.

PEKKA VÄNTTINEN

j.pesonen_1280x720

Intervjuu on lõpule jõudmas. Jussi Pesonen teeb minekut. Lugu vajab veel viimistlemist ja lõpulause algab justnagu vabandusena: „Nüüd ma vist väheke loen epistlit…“ Niisugune poolik vabandus on aga asjatu.

Jussi Pesonen ei oleta, juurdle ega arva. Ta ei mõtiskle, veel vähem kahtleb. Tema teab. Kõike oma firmast ja positsioonist oma tegevusalast tuleneva kaalukusega.

Seda kaalukust on kogunenud tõrvapõletamise aegadest peale. Soomet on ehitatud ja ehitatakse metsadega. Ja paistab, et siin ei muutu midagi. Metsatööstuse hinnangu kohaselt kasvas selle valdkonna osakaal Soome ekspordis möödunud aastal ligi 21 protsendini. Selle väärtus (13,2 miljardit eurot) suurenes eelmise aastaga võrreldes kümme protsenti. Tselluloosi osa moodustab sellest ligi poole.

Pole siis ime, et metsasektor on andnud Soomele ikoonilisi tööstusjuhte.

UPM-i tegevjuht on nüüd globaalne versioon oma eelkäijatest.

Jussi Pesonen juhib Helsingi südamest 19 000 töötajast koosenevat leegioni ja 54 tootmisettevõtet kuue mandri kaheteistkümnes riigis. Tänapäeval tähendab juhtimine tiimitööd, delegeerimist ja kommunikatsiooni.

Uue aja juhtide eraelu ja firma asjad tihtipeale põimuvad. Nii ka Pesonenil, kuigi tema isiklik elu on avalikkuse ees kindlalt piiritletud. Sinna kuuluvad abikaasa ja kaks poega, mäesuusatamine, golf ja matkamine. Ja kogu lugu.

Oma kasvamisloole nõustub ta siiski veidi valgust heitma.

jussi_pesonen_kasi

„Isa töötas sellel alal, mina olen paberimasina silindris sündinud. Õpinguid valides pakkusid huvi tehnoloogia ja inseneriteadused. Suurt mõju avaldas ka rahvusvahelisus. Ka meie peres mõisteti, et puidutöötlemisel on tulevikku. Kolisime aina ühe tehase juurest teise juurde.“

Elukohad vaheldusid tihti ka Pesoneni karjääri algetapil. Diplomeeritud protsessitehnikainseneri õpingute lõpusirgel olev 27-aastane mees sai firmas töökoha. Need vaheldusid iga paari aasta tagant üle kogu Soome nii kiires taktis, et nende loetelust puudus vaid palgiparvetamine.

„Tegutsesin tootmises, investeerimisprojektides, tootearenduses, äriplaneerimises… Kogu minu tee on olnud areng. Ma ei ole tahtnud vana külge klammerduda, vaid otsinud arengut ja muutusi. Võib kergesti paista, nagu oleksin olnud kogu aeg sama firma teenistuses. Tuleb aga meeles  pidada, et tegemist on olnud pidevate liitumistega. Olen töötanud Jämsäkoskis, Kajaanis, Kaukases, Ühinenud Paberitehastes ja ka paar aastat Suurbritannias. UPM on rohkem kui sajast firmast koosnev ühendus.“

Jussi Pesonen on seega firma mees. Kogu tema töö on isiklik asi. Karjääri – ehk elu – verstapostid on näiteks Biofore´i strateegia 2008. aastast ning 2013. aastaks välja arendatud uus ärimudel.

Selle taustal on ajad, mida ta ei nõustu nimetama rasketeks. Küll aga väljakutseid pakkuvateks. Pesonen kuulub sellesse põlvkonda, kes koges 1980. aastate paberibuumi ja uute masinate ehitamise. Uue aastatuhande esimesel kümnendil paistis, et kõik see hakkab varisema. Oma hoobi andis finantskriis. Paberi nõudlus kukkus kokku ja tootmine vähenes aastail 2006-2016 pooleni. Kolmkümmend paberimasinat pandi seisma ning kogu tootmisvaldkond kaotas Soomes ligikaudu kuus tuhat töökohta.

Sellest möllust väljatulek oli nii Pesonenile, UPM-ile kui ka kogu sektorile puhastustuli, kõike uut sünnitav katarsis. Võib-olla oleks saanud tegutseda ka nobedamalt ja sihikindlamalt.

 

Ebaõnnestumistest ei ole ta siiski nõus rääkima.

„Kas trendimuutustele oleks pidanud terasemalt reageerima? Struktuuriuuendus algas meil üsnagi aeglaselt, kogu meie tootmisalal veelgi aeglasemalt. Oleme ju kõik inimesed ning teeme nii õigeid kui ka valesid otsuseid. Meie meeskonnal ei kulunud palju aega, kuni saime aru paberi nõudluse püsivast muutusest. Sai kiiresti selgeks, mida on vaja teha. Meid oli siis ühtekokku 30 000. Hakkasime 2005. aastal kohe uut mudelit üles ehitama. Suure laeva pööramiseks kulub ju teatud aeg.“

Sel murdelisel ajal pandi proovile Pesoneni kaks iseloomujoont: põhjalikkus ja kannatamatus.

„Lahendused peavad olema hoolikalt ette valmistatud, kindlad ja konkurentsivõimet tugevdavad. Vahel tuleb taluda ka pikaajalisi protsesse, suurte panuste puhul mul kannatust jätkub. Aga ma tahan saavutada tulemusi. Kannatamatu olen selles mõttes , et from promise to performance peab teoks saama.“

Olen paberimasina silindris sündinud.

UPM määratleb tänapäeval end kui biomajanduse juhtivat firmat, mille põhialuse moodustavad kuus isemajandavat ärivaldkonda. Kasvule suunatud strateegiat viiakse ellu kolmel peasuunal: puitkiuäri ehk näiteks tselluloos, biomolekulaarne valdkond, mis jaotub biokeemiaks ja biokütusteks, eripaberite tervikusse kuuluvad kleebisetootmine ja sellega seotud materjalid.

Viimase vahearuande kohaselt kasvas ärikasum aprillis-juunis 345 miljoni euroni. Eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes märgiti kasvuks üksteist miljonit. Kasum suurenes kvartali tulemuste järgi 25. korda järjest. See on asjaolu, mille puhul Pesonen ei pea vajalikuks ülemäära tagasihoidlik olla.

„Tulemused näitavad, et oleme üsnagi hästi toime tulnud.“

Nende arvude taga on kogu ülemaailmse firma arsenal. Ja selle kasutamist ei ole häbenetud. On käitisi (ehk tootmisi) suletud, organiseeritud uuesti, sooritatud investeeringuid ja ostusid kitsaskohtade kõrvaldamiseks, suunatud kapitale sinna, kuhu vaja. On järgitud megatrende: linnastumist, keskklassi kasvu ja kliimadebatte.

Nagu kombeks, jagab Pesonen kiitusi oma lähimeeskonnale ja firma juhatusele. Häid sõnu pälvib juhatuse esimees Björn Wahlroos, „tähtsaim vestluskaaslane ja äärmiselt hea juht“. Rahandusringkondades peetaksegi Pesoneni Wahlroosi mõttekaaslaseks.

 

jussi_pseonen_metsa

Oma tugevateks külgedeks peab Pesonen suhtlemis- ja innustamisvõimet, samuti oskust turgudel orienteeruda. Ennekõike on ta elluviija, tegutseja, saavutaja, konkretiseerija. Või firmakeeles strateegia implementeerija, kelle eesmärk  on muuta kapitalimahutused tulemusteks.

Ta ütleb, et naudib muudatust. Aga selle keskele ongi kogu metsandus ja UPM jälle sattunud.

„See ala ei ole ühepäevaliblikas. Varem tegime traadirulle, enam mitte. Kõik sai alguse saekaatritest ja vineeritehastest. Siis tulid puitkiud ja nüüd biokeemia. Selle puhul kiudusid ei eraldata, vaid puit lagundatakse molekulideks ning saadakse erinevaid tooraineid. Mootorikütuse valmistamine männiõlist oleks 1970. aastatel olnud utoopia,“ loetleb Pesonen. „Rääkimata looduslikest kiududest tehtud kiledest põletushaavade ravimiseks.“

Kasvuootused on muidugi suured. Kõige aluse on tooraine ja selle kättesaadavus, just raskuspunktiks oleva tselluloosi valmistamiseks. Sellele on mindud järele ka mere taha. UPM investeeris 2,4 miljardit dollarit Uruguay tehasesse, mis toodab 2,1 miljonit tonni eukalüptitselluloosi aastas. Firma valmistab 70 protsenti oma tselluloosist edaspidi Lõuna-Ameerikas. Soome jääb kolm tehast.

Ressursse tuleb üles ehitada lisaks Soomele ka Euroopa Liidu ja muu maailma jaoks.

Suurim ettevõtte tulumaksu maksja eemaldub teadagi kodupesast. Omandist 70 protsenti asub välismaal. Kogu tegevusvaldkonna teatud lahtirebimist oli näha juba 2016. aasta otsuses, mille alusel tööandjate huve kaitsev Soome metsatööstuse liit (Metsäteollisuus ry) lahkus Soome tööandjate keskliidust (Elinkeinoelämän keskusliitto).

Pesonen  peab seda otsust siiani mõistlikuks.

„Nägime, kuidas maailm muutub nii, et iga tegevusala peab hoolitsema omaenda huvide kaitsmise eest. Tööandjate keskliit oli väga Soome-keskne. Leidsime, et ressursse tuleb üles ehitada lisaks Soomele ka Euroopa Liidu ja muu maailma jaoks.“

Globaalne firma tegutseb globaalselt. Muu seisukoht oleks teadagi naiivne.

„UPM teeb oma otsuseid alati selle järgi, kus ta on kõige konkurentsivõimelisem ja kus kapital kõige paremini kasumit annab. Loomulikult tunnen ma Soome olukorda ja töötan selle nimel, et metsatööstuse konkurentsivõime säiliks. Aga Soome riik ei kajastu meie otsustes nüüd ega tulevikuski. Paistab, et investeeringute poolest on Soomel edaspidi üpris väike osa.“

Kulukonkurents tähendab tooraine kättesaadavust ehk selle kvaliteeti ja hinda. See tähendab tehaste efektiivsust, logistikat ja tööturu jäikuse vähendamist. Konkurentsivõimelepingus ettenähtud tööaja pikendamist pooldab ta endiselt.

„Suund on olnud õige. Aga tööaeg on ikka veel umbes sada tundi lühem kui Saksamaa metsatööstuses.“

Pesoneni nägemus on karm: Soome on oluliste konkurentsivõimetegurite poolest muu maailmaga võrreldes nõrgenenud. Tema arvates on ohuks pidevalt tugevnev nelja sõnaga väljendatav surmapatt: keela-maksusta-piira-karmista. Selle asemel, et loodaks uusi tegutsemisviise, leitakse lahenduseks liiga kergesti seadus või direktiiv. Tarbija lahendusi peaks usaldama rohkem kui ühiskonna juhtimist.

Pesoneni hääletoon reedab vaevu varjatud ärritust. Riik on libisemas halvale teele.

„Soomes on metsatööstust alati uuendatud. Konkursivõimetuid ja vananevaid ettevõtteid on suletud ja ehitatakse uusi. Kui investeeringuid piiratakse ja mõeldakse, et metsavarudest ei piisa, on tegemist pidurdava ja aeglustava poliitikaga. On vaja uueneda. On vaja uskuda turumajandusse. Turumajandus näitab, mis end ära tasub ja mis mitte.”

Kas turumajanduse tingimustega kohanemine toimib ka metsapoliitikas? Intervjuu kandub IPCC, ehk kliimamuutuste hinnangute aruande avaldamisele. See karme ettekirjutusi sisaldav raport tõstab esile süsiniku paremat sidumist metsandusliku maakasutuse abil.

jussi_pseonen_metsa2

Sellisel kujul tabab see metsapoliitika tuuma. Kas säilitada, hooldada, kui palju ja millise ajakavaga? UPM ei ole süüpingis, kuid ta on aruteluks valmis. Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) peasekretäri Petteri Taalase nägemusi sai lugeda firma koduleheküljelt juba enne IPCC raporti avaldamist. Tema nägemused metsade kasutamise kasulikkuse kohta on rõõmustavad.

Jussi Pesoneni nägemus on kõigutamatu. Ainult arutelu tase ajab tal südame täis.

„Olen rahulik, kui faktid otsustavad. Aga praegu valitsevad vaid ettekujutused. Räägitakse, et metsade kasutamine tuleb lõpetada. Et metsadel tuleb lasta kasvada ja see otsustab kõik. Aga tegelikult on hästi hooldatud majandusmetsad kliimaprobleemide puhul parim lahendus. Uruguays ei olnud 1980. aastatel metsi. Riik otsustas alustada metsastamist ja meie tegeleme sellega. Selles riigis on nüüd üle miljoni hektari metsa, millest osa on UPM-i ja meie partnerite omanduses. Ainuüksi UPM on loonud seal üle 40 miljoni tonni suuruse süsinikuvaru. See püsib heas korras, kui kasutatakse seda puitu, ehitatakse tehas ja istutatakse uut metsa. Me istutame 50 miljonit puud aastas, sada puud igas minutis.“

„Need, kes metsa hooldavad, on maailma kliimakangelased.“


Similar articles