Kust saab tulu – kas aktsiad on tõepoolest liiga kallid?

Aktsiakursid on juba pikalt tõusvas trendis liikunud ning mitmed investorid on järskude kursimuutuste kartuses aktsiatest eemale hoidunud. Aktsiatehingute põhjendamatu vältimine ei ole mõistlik, kirjutab portfellihaldur Samuli Outinen.

SAMULI OUTINEN

samuli-outinen
Konto ei anna tulu, intressid on nullis, riigivõlakirjade eest ei saa mitte midagi. Ka kinnisvara on üsna kõrge hinnaga ning tootlused jäävad üldisel tasandil madalaks. Kuhu siis peaks investeerima?

Selliseid küsimusi olen aastate jooksul korduvalt kuulnud. Samas paneb alati imestama, et küsijad analüüsivad hoolikalt kõiki muid varaklasse, kuid aktsiad kipuvad kergesti ununema.
Olen tegelenud aktsiatega 13 aastat, seetõttu lähenen aktsiasse investeerimisse mõnevõrra subjektiivse nurga alt. Praegune olukord on selline, et aktsiate teemal saab huvitavaid vestlusi arendada.

Kui teen vestluse käigus juttu aktsiatesse investeerimisest, kuulen enamasti vastuseks, et aktsiate hinnad on praegu kõrged. See vastus ei ole päris vale, aga minu vastuküsimus on, kas teiste varaklasside hinnatase on siis madalale langenud.

Lisaks sellele mõtlen, kas on realistlik oodata, et kui aktsiakurss nüüd jälle langema hakkab, kas siis muude varaklasside kursid püsivad paigal või hoopis tõusevad? Intressimäär tõuseb, ettevõtete kasumid jäävad kehvemaks ja majanduselu satub raskustesse. Kas kõik need arengusuunad ei peegeldu samal viisil ka teistes varaklassides, mitte ainult aktsiate puhul? Kui ettevõtte kasum kahaneb, kas ettevõte suudab siis paremini või halvemini võetud laenude intresse tasuda? Kas ettevõte saab uusi töötajaid palgata või peab hoopis koondama, kas ta vajab suuremaid või väiksemaid kontoriruume? Küsimuste loetelu võib veel pikalt jätkata ja minu arvates on selge, et kõik need küsimused mõjutavad üksteist.

SAMULI OUTINEN

Kas on realistlik oodata, et kui aktsiakurss peagi langema hakkab, siis teiste varaklasside kurss püsib paigal või hoopis tõuseb?

Vaatamata eespool kirjeldatud aspektile võib arutleda, kas aktsiad on ehk võrreldes teiste varaklassidega siiski liiga kallid. Sellele küsimusele vastuse saamiseks analüüsib Warren Buffett vahel aktsiaid P/E-suhtarvu asemel E/P-suhtarvu alusel ja kasutab selle kohta mõistet earnings yield*. Selle artikli kirjutamise ajal on S&P500 indeks E/P 5,6 %, Stoxx 600 indeksile vastav näitaja on 6,7 % ja Helsingi börsi näitaja on 6,3 % ehk tootlusootused on üsna head.

Pikas perspektiivis on lisaks põhjust oletada, et majandus on kasvufaasis ja ettevõtete kasumitase tõuseb. See on ju omaniku huvi, et kasum suureneb ja dividendisummad kasvavad. Teisalt on näiteks võlakirjadesse investeeringute maksimaalne tootlus piiratud või nii vähemalt oli varem, kui võlakirjadest tekkis negatiivne tootlus.

Vaatlen Helsingi börsi tuleva aasta kohta avaldatud dividendide tootluse prognoose. Üle viieprotsendilisi dividende näib praegusel hetkel tulevat 25 ettevõttest. Bloombergi järgi maksavad kuus neist ettevõtetest oma kasumi sajaprotsendiliselt aktsionäridele dividendidena välja. Ülejäänud 19 ettevõtet maksavad seega dividende vähem, kui puhaskasumit saadi. Üle nelja protsendi ulatuvaid dividende maksavad 47 ettevõtet.

Ma ei oska veel öelda, kas aktsiad on odavad või kallid, aga vähemasti teiste varaklassidega võrreldes ei nõua aktsiatesse investeerimine suuri summasid.

Ühes Londoni pangas töötav strateeg kasutab minu hinnangul head näidet finantskriisi kohta, mis illustreerib hästi investorite mõttemaailma. Ta leiab, et tegemist oli investorite, eriti aktsiatesse investeerinud investorite seisukohalt traumaatilise kogemusega. Tema tõlgenduse kohaselt jääb see teadmine veel pikalt investorite mõttemaailma mõjutama.

Investorid eeldavad, et aktsiakursside langus võib ületada lausa 50 protsendi piiri ning et aktsiatesse investeerimisest võib saada tohutut kahju. Seetõttu peetakse aktsiaid väga riskantseks investeerimisobjektiks ning neid pigem välditakse. Seepärast näib ka praegune aktsiate hinnatõus lausa ebaloogiline ning järgmiseks kursi korrigeerimiseks on innukaid ostjaid tosinas kakskümmend.

On ka nähtud, et kui kursi korrigeerimine turgudeni jõuab, mängib inimeste mõtlemine neile vingerpussi. Näiteks 2011. aasta eurokriisi ajal või näiteks 2018. aasta neljandas kvartalis algasid spekulatsioonid, kas aktsiate hinnad langevad 10-20-protsendilise kursimuutuse asemel hoopis 50 protsendi võrra allapoole. Mõned meenutasid lausa finantskriisi S&P500 indeksi punktisummat 700 ja ootasid, et areng jõuab jälle selle seisuni.

Kui erutus kasvab, tasub reaalset olukorda meenutada. Finantskriisi ajal kehtinud näitajateni jõudmiseks on vaja 77-protsendilist langust – ja siis oleks tõsiseid probleeme ka teistes majandusvaldkondades.

SAMULI OUTINEN

Minevikust on nii mõndagi meenutada, seepärast tasub pigem lõpetada muretsemine ja olukorda ratsionaalse pilguga vaadata.

Nagu ma juba alguses nimetasin, olen ma aktsiatele keskendunud spetsialistina oma arvamuse väljendamisel üsna subjektiivne. Tahaksin siiski pöörata inimeste tähelepanu mõnele seigale.

Esiteks võib tõesti olla nii, et kõik hinnad on tõusnud, nii ka aktsiate hinnad. Kuid aktsiad ei ole ainuke varaklass, mille puhul pilku tagasivaatepeeglis hoida ja minevikku meenutada. Sarnaseid tõuse ja mõõnu on ka mujal nähtud.

Kui alustasin 2007. aastal tegevust investeerimisvaldkonnas, olid euribor ja sellest tulenevalt hoiukontode intressid ligikaudu 5 protsendi tasemel. Vanemad kolleegid meenutasid kahekohaliste protsentidega aegu. Minevikust on nii mõndagi meenutada, seepärast tasub pigem lõpetada muretsemine ja olukorda ratsionaalse pilguga vaadata. Aktsiatesse investeerijal on iga päev võimalik osta ja müüa. Aktsiate eest saab stabiilset rahavootulu selliselt, et töö on antud teiste ehk ettevõtte juhtkonna vastutusele ning lisaks sellele on lihtne ka riske hajutada. Ettevõtete bilansid on samas paremas seisus kui kunagi varem, tänu kulude tõhusale kontrolli all hoidmisele ja raha allokeerimisele. Suurem osa börsiettevõtetest on nüüd paremas seisus kui 2008–2009. aastate kriisi ajal. Võiks öelda, et vigadest on õpitud.

Välk lööb harva teist korda samasse kohta. Seetõttu on keeruline väita, et börsiaktsiad on ka järgmisel korral tõeline mureallikas ja peavalu – tõenäoliselt leiame väljakutsed sealt, kust neid kõige vähem oodata oskame.

Investoril ei tasuks aktsiatesse investeerimist kõrvale jätta. Investeeringutega kaasnevad alati riskid. Vahel võivad need riskid väljenduda ka kursside tõusus, mitte järsus languses.


Similar articles