Korjanduskampaania suuremas mastaabis – keegi peab lõpuks arve tasuma

Käimasolev pandeemiakriis kujundab maailma majanduse karmi käega ümber. Ootamatu ja ülemaailmne majanduselu seiskumine on enneolematu sündmus. Inimkond seisab uusajal esmakordselt silmitsi nii tohututesse mõõtmetesse paisunud pandeemiaga. Nende sündmuste hind on ränk. Kus korjandusi korraldada, arutleb Mandatum Life’i võlakirjade üksuse juht Juhani Lehtonen.

JUHANI LEHTONEN

Lehtonen blog_april

Majandustegevusse löödud haavad on sügavad: konsensusprognoose korrigeeritakse pidevalt ja näiteks IMF-i värske prognoosi kohaselt on kogu maailma majanduse käesoleva aasta langusprotsendiks -3 protsenti ning kui majandustegevus normaliseerub, kerkib see näitaja 2021. aastal jälle +5,8 protsendi tasemele. Ameerika Ühendriikides oleks SKT langus käesoleval aastal -5,9 protsenti ja tulevaks aastaks ennustatakse +4,7 protsenti tõusu. Euroalal oleksid vastav näitaja sel aastal -7,5 protsenti, mis tuleval aastal asenduks  +4,7 protsendi suuruse tõusuga. Kuid  nende prognooside osas valitseb ebakindlus.

Riigid ja keskpangad on pidanud kiirelt tegutsema, et tekkinud kuristike ületamiseks sildu ehitada. Rahanduspoliitikat on pidanud elavdama viisil, mis erineb olulisel määral möödunud aastate toimingutest. Euroopas oli isegi Saksamaa sunnitud loobuma ülejääki jääva riigieelarve eesmärgist ning on koostanud majanduse elavdamise paketi, mille raames tagab riigipoolne nõudlus kuni 50 protsenti Saksamaa käesoleva aasta sisemajanduse koguproduktist.

Kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides on alustatud töötuks jäänud kodanike ja ettevõtete toetuspakettide elavdamist ja rakendamist. Loodetavasti õnnestub majanduselu kiiresti käivitada, sest stopper loeb sekundeid. Iga päev, nädal ja kuu on olulised.

Koroonakriisiga kaasnevaid alternatiive kaaludes on kaalukausil kogu euroala tulevik

Enne koroonakriisi oli kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel pääs riigivõlakirjade turgudele ning investorid olid valmis laenama raha. Isegi Kreeka on sellesse seltskonda jõudnud. Nüüd on arusaamad muutunud. Euroopas toimub elav diskussioon „koroonavõlakirjade“ teemal. Tegemist on euroalas finantsinstitutsioonide poolt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide tarbeks emiteeritud ja ühiselt garanteeritud võlakirjadega.

Ühise vastutusega on seotud majanduslik ja poliitiline probleem. Kõik riigid ei ole võrreldavad, sest Euroopa Liidu riikide vahel on olulised erinevused nii maksusüsteemis, maksude tasumise määras ja võimes ning laenukohustuste täitmises. Osa EL-riike ei soovi solidaarset vastutust jagada ja see asjaolu on Euroopa Liidu siseselt tõsiste aruteludeni viinud. Koroonavõlakirjade vastaste hulka kuuluvad Saksamaa, Holland, Austria ja Soome. Ühise vastutuse võtmise eestkõnelejateks on Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Portugal, Belgia, Luksemburg, Iirimaa, Kreeka ja Sloveenia.

Euroopa stabiilsusmehhanismi (EVM) toetusvõimaluste (410 miljardit eurot) rakendamise reeglitega kaasnevad valitsusasutuste poolt teostatavad järelevalve ja majandustegevuse kohandamisprogrammid. Sellest tulenevalt võib peagi näha eeskätt Euroopa lõunapoolsete riikide ägedat poliitilist vastuseisu Brüsseli plaanidele, nagu toimus juba Kreeka kriisi ajal. Probleem on ikka sama – Itaalia ei suuda senise võlakoormuse tõttu enam uut laenu vastu võtta ja kogu kaardimajake võib variseda kokku. Itaalia riigivõla ja SKT suhe on püsinud juba alates 2013. aastast stabiilselt enam kui 130 protsendi tasemel. Nüüd võib arvutuslik võlakoormus väga kiirelt kasvada, kui SKT sel aastal -10 protsendini langeb. Itaalia riigieelarve puudujääk kasvab sel aastal ligikaudu – 7 protsendini ja kuidagi tuleb ka see puudujääk katta.

Midagi on siiski juba tehtud.

Euroopa Liidu liikmesriigid otsustasid võtta kasutusele uue nn SURE (Support to Mitigate Unemployment Risks in an Emergency) – ehk tõlkes KINDEL – programmi.  See on 100 miljardi euro suurune programm, mille raames komisjon laenab tulevaste aastate EL-eelarvest raha EL-riikide tööpuuduse vähendamiseks.

Seni stabiilselt tegutsenud ettevõtete maksejõuetuse tõttu pankrotti laskmine heidab majanduslikule taastumisele negatiivset varju.

Nüüd on ka ratsavägi appi kutsutud, sest Euroopa Keskpank on täiendanud juba pikalt oma bilanssi riikide võlakirjade abil. Uus pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP) on koostatud nii, et riigivõlakirjade niinimetatud riigipõhiseid tähiseid ei pea arvestama. Nii et Itaalia ja Hispaania võlakirju võib osta rohkem.

Ka keskpanga bilansis oleva euroala riigilaenude tühistamine on hetkeolukorras teatud ringkondade kohustuslik vestlusteema. On tehtud ettepanek, et osa Euroopa Keskpanga laenudest võiks proportsionaalselt nii nimetatud kapitalivõtmega tühistada. Nii tekiks uusi võimalusi praegusest koroonakriisist välja tulemiseks. Taas kord on selgunud, et euroküsimus on ennekõike Itaalia küsimus – nii on see olnud juba pikemat aega. Bilansis sisalduvate ettevõttelaenude suhtes veel diskussiooni algatatud ei ole.

Loomulikult on igatsetud ka „kopteriraha“ ehk rahaliste vahendite otse lõpptarbijale suunamist. USA-s, Jaapanis ja Hongkongis on sularaha juba kodanikele välja jagatud. Mida sellest arvata, kui taevast 1000 eurot sülle kukub?

Juhiseid veel ei ole, aga arve saaja on teada

Finantskriisi (2008-2009) ja sellele järgneva eurokriisi (2011-2012) järel on euroalal tugevdatud selliseid mehhanisme, mis loovad omamoodi tulemüüre erinevate probleemide ümber ja on juba ennetavalt piisavas mahus kustutusvahenditega varustatud. Koroonakriisist välja tulemiseks kasutusvalmis töövahendeid või juhiseid seni veel ei ole.

Kriisi akuutses etapis on mõistagi oluline riikide majandusi kiirelt ja maksimaalselt toetada. Seni stabiilselt tegutsenud ettevõtete maksejõuetuse tõttu pankrotti laskmine heidab majanduslikule taastumisele negatiivset varju. Seetõttu on mõistetav, et erinevate abivõtete valikut vaadeldakse nüüd mitme erineva nurga alt.

Objektiivselt võttes arutatakse praeguse koroonakriisi ajal ja pärast seda mitmes EL-riigis kriisist tulenevaid tegevusviise ehk praktilisi plusse ja miinuseid euroala tuleviku seisukohalt. Nii see kord on – keegi peab millalgi arve tasuma. Ja see keegi on kõik euroala kodanikud: kõrgemate maksude, kõrgemate hindade ja võimalik, et ka kehvemate teenuste kaudu.


Similar articles