Kindlusta ennast oma pere jaoks

Me kindlustame tavaliselt oma vara ja kodu, et asjad oleksid lihtsamad, kui nendega peaks midagi juhtuma. Kuid elukindlustusele me enamasti ei mõtle, sest ei tunneta selleks vajadust. Aga kui veidi järele mõelda, siis on lihtne tabada, et elukindlustust me ei teegi ju enda, vaid tegelikult ikka lähedaste jaoks. Eriti siis, kui peres on lapsed. Lapsevanema surm, invaliidistumine või pikaajaline haigus on lastega pere jaoks ääretult suur katsumus. Kindlustatud majanduslik olukord aitab kindlasti igapäevaelus sel kurval ajal paremini hakkama saada.

Kui mure ja ebakindlus tuleviku suhtes on suur, siis ei ole inimesel ei jõudu ega tahtmist mõelda elumuutuste põhjustatud majanduslikele probleemidele. Paraku on ta nendega silmitsi, kui pole halbadeks üllatusteks kuidagi valmistunud. “Oluline on ka rõhutada, et nendele teemadele on põhjust mõelda just siis, kui kõik sujub ja teiega on kõik korras,“ paneb Mandatum Life’i vanemriskihindaja Eva Tammai inimestele südamele.

Eva Tammai

Kaardista riskid realistlikult

Inimene ei jää ilma vabatahtlike kindlustusteta siiski tühjade kätega – riik pakub seadustega kindlaks määratud haigushüvitist –, kuid on selge, et pereliikme töövõimetuse korral pere sissetulek kahaneb.

Soovitame peredel kaardistada riskid, kus on arvesse võetud kõigepealt väljaminekud: laenutagasimaksed, igakuised arved ja muud kulutused… Kui palju kulub kuus eluaseme-, auto- ja tarbimislaenudele? Kui suured on elektri-, andmeside-, vee- ja küttearved. Kui palju läheb spordile, harrastustele ja vaba aja sisustamisele (nt teleteenused)? Kaardistamisel on abiks mobiilirakendused, kus saab jälgida, kui palju raha kulub toidule, meelelahutusele, autole ja kütusele.

Riskikaardistuse teine pool sissetulekud. Mida see perele tähendab, kui ühe pereliikme sissetulek kaob või suurel määral kahaneb? Kuidas pere võiks sellest olukorrast majanduslikult võimalikult valutult välja tulla?
Arvutused on mõistlik teha raskeima löögi puhuks – nii, et palgatulu kaotus puudutab kõrgema sissetulekuga abikaasat.

Määra kindlaks vajalik kindlustushüvitis

Kaardistamise järel tuleb otsustada, kuidas riski realiseerumisel tagajärgi minimeerida. Ootamatuteks olukordadeks saab valmistuda säästes või kindlustust tehes. Ilmselt pole kedagi, kes tahaks raskel hetkel oma vara, näiteks kodu maha müüa.
Elukindlustuse ja püsiva töövõimetuse kindlustuse hüvitised on reeglina ühekordsed ja sellega saab täiendada seadustega sätestatud sotsiaalkaitset.

Kui riskikaardistuse järel jõutakse otsuseni, et kindlustus on õige viis valmistuda halvaks olukorraks, siis tekib kohe küsimus, mis summas kindlustus teha ja milline võiks olla kindlustusmakse. Näiteks 25-aastane saab 50 000-eurose elukindlustuskaitse kümneks aastaks 10-eurose kuumaksega ja 45-aastane 36 euroga kuus.

Peab mõtlema, milline on küllaldane kindlustussumma, mis katab sissetuleku kaotuse haigestumise, vigastuse või surmajuhtumi korral, ja millise summaga tuleb pere paar aastat toime.

Elukindlustus peab olema ajakohane

Riskielukindlustuse puhul tuleb kaaluda lisaks kindlustussummale ka seda, milliseid lisakindlustusi kaasata. Näiteks kriitiliste haiguste lisakindlustus annab kuni 100 000 euro suuruse hüvitise 18 enam levinud kriitilise haiguse diagnoosimise korral. Õnnetusjuhtumi kindlustusega saab lisada invaliidsuse või trauma hüvitise kaitse.

Elukindlustuse puhul tuleb määrata soodustatud isik. See on vajalik, et oleks selge, kellele makstakse surmajuhtumi hüvitise summa kindlustatava surma järel. Kui soodustatud isikuks on elukaaslane, peab ta olema nimeliselt lepingus kirjas. Elukindlustusleping annab võimaluse testamendi või ametliku pärimisõiguse väliselt määrata, kellele tehakse väljamakse kindlustusjuhtumi korral.

Elukindlustusleping on vaja aeg-ajalt üle vaadata, et see oleks ajakohane ka soodustatud isiku suhtes, näiteks lahkumineku olukorras või kui perre lapsendatakse laps, kes tahetakse soodustatud isikuks määrata. Neid otsuseid ei saa jätta testamendi asjaks.

Ole oma terviseandmete suhtes aus

Alati ei saagi elukindlustust teha, näiteks kui inimese tervis on juba nii halb. Seetõttu tasub elukindlustuse asjad korda ajada enne haiguste või sümptomite ilmnemist.
Terviseandmete esitamisel on põhjust olla täpne. Kui selgub, et inimene on kindlustuslepingut tehes esitanud vigaseid või puudulikke andmeid, võib juhtuda, et hüvitist ei makstagi välja.

„Kindlustusettevõtetel on õigus hüvitise maksmisest keelduda, kui inimene on esitanud valeandmeid. See võrdub sisuliselt olukorraga, kus kindlustust poleks võib-olla sõlmitudki, kui õiged andmed oleks teada olnud,“ täpsustab Eva Tammai.

Lisaks elukindlustustele võiks palju reisivatel peredel olla püsiv ja kattev reisikindlustus, et näiteks kiirabilennuga koju transportimine ei põhjustaks haigestumise korral tohutuid kulusid. Kindlustuspaletti kuulub ka vaba aja õnnetusjuhtumikindlustus, eriti siis, kui pere on aktiivne ja tegeleb hoogsate spordialadega.

Õnnetusjuhtumi kindlustuse puhul on tähtis kindlaks teha, kas need katavad eriliselt ohtliku harrastuse põhjustatud vigastused ja kas kindlustus kehtib ka välismaal.

Elukindlustuse kohta saada täpsemalt lugeda siin.


Similar articles