Kas negatiivsed intressid pidurdavad majanduse arengut?

Euroopa Keskpank püüab oma elavdamismeetmete abil tõsta inflatsioonitaset praegusega võrreldes veelgi kõrgemaks. Siiski on võimalik, et negatiivsed intressid võivad inflatsiooni koguni ohjeldada, kirjutab Mandatum Life’i Intressiinvesteeringute juht Juhani Lehtonen.

negatiivsed intressid

Mida see tähendab, kui intressimäär on negatiivne? Kas siis raha ei kogugi pangas enam intressi? Ma pidin ka oma lastele selgitama pankade sekkumisloogikat pisut laiema nurga alt. Kusagil ajusopis kumisesid astronoom Esko Valtaoja targad sõnad: ”Majandusteadus on isegi relatiivsusteooriaga võrreldes märksa kummastavam ja raskemini mõistetav.”

Imestamine keskpankade stimuleerivate meetmete ning neile järgnenud olukordade üle on viimastel aastatel olnud meie igapäevase elu lahutamatuks osaks. Praegu, kui majanduslikud väljavaated on jälle halvenenud, tunduvad keskpankade intressipoliitikad muutuvat üha veidramaks. Euroopa Keskpank otsustas oma septembrikuisel koosolekul alandada hoiuse intressimäära veelgi sügavamale miinuspoolele, -0,5 protsendini.

Intressimäärade muutmisega on juba aastakümneid püütud mõjutada majanduse kasvutempot ja inflatsiooni. Intressi negatiivseks surumine oli intressipoliitikas äärmuslik vahend, mille eesmärgiks oli algusest peale ajendada inimesi hoiuarvetelt raha välja võtma tarbimiseks ja investeeringuteks ning sel moel suurendada ühiskonnas raharinglust, majanduskasvu ja inflatsiooni.

Ma usun, et oleme juba pikka aega tagasi möödunud punktist, kus negatiivsetel intressidel oli kokkuvõttes majandusele positiivne mõju. Näib, et negatiivsed intressimäärad üheskoos keskpanga ulatusliku väärtpaberite ostuprogrammiga teevad turumehhanismidele suurt kahju. Just neile mehhanismidele, mis peaksid automaatselt määrama raha pakkumise ja nõudluse tasakaalu.

Ehkki Euroopa Keskpank püüab oma elavdamismeetmete abil tõsta inflatsioonitaset praegusega võrreldes veelgi kõrgemaks, on võimalik, et negatiivsete intresside pikaajaline mõju on tervikuna koguni desinflatsiooniline ehk inflatsiooni ohjeldav.

Mitmed varem mittetasuvad investeeringud on muutunud tasuvateks, ja raha voolab madala tootlikkusega sektoritesse.

Ettevõtted kasutavad oma investeeringuarvutustes sageli nn Weighted Average Cost of Capital (WACC) intressi, mis kirjeldab ettevõtte pikaajalisi finantseerimiskulusid. Varasematel aastatel võis ettevõtete WACC intress kõikuda näiteks vahemikus 6-10 protsenti, olenevalt ettevõttest ja tegevusalast.

Kui turul on nii lühi- kui ka pikaajalised intressimäärad negatiivseks surutud, on selge, et ka ettevõtete finantsosakondades on intresse alandatud. Mitmed varem mittetasuvad investeeringud on muutunud tasuvateks, ja raha voolab madala tootlikkusega sektoritesse. Vähese tasuvusega ja koguni pankrotiküpsed ettevõtted saavad oma tegevust jätkata, kuna laenuraha on väga odav ja pakkumine vaid mõne kliki kaugusel.

Kui nõrgad firmad jätkavad oma tegevust, samas kui reaalmajanduses on nõudlus n-ö aneemiline, tähendab see survet hindade alandamiseks. Inflatsiooni ei teki ning inflatsiooniootused pole ettevõtjate arvates kuigi tõsiseltvõetavad.

Keskpank on majanduse masinavärgis muidugi vaid üks hammasratas, ent see-eest oluline. Keskpank ei saagi vastutada kõige eest, ja nad on seda ka ise avalikult välja öelnud. Poolvalmis pankade ja kapitaliturgude liit, rääkimata täielikult paindlikust, piiriülesest ELi siseturust, on euromajandusel kogu aeg jalus. Võib ju olla, et keskpanga kangekaelne 2-protsendilise inflatsioonieesmärgi kaitsmine ükskõik mis vahenditega oli lõpuks siiski liiga suur tükk.

Digitaalne murrang maksevahendites ja -viisides on juba praegu väga hoogne. Samas on kindel, et nii ettevõtted kui ka kodumajapidamised mõtlevad raha väärtuse säilimisele, alternatiivsetele võimalustele kokkuhoiuks ja pankade usaldusväärsusele üleüldse.

Kuhu siis raha paigutada, kui see pangas lihtsalt kaob?

Milline on euro usaldusväärsus kümne aasta pärast, kui negatiivsed intressid ka siis veel kodanike pangahoiustel ilutsevad? ”Issi, kuhu panna raha, kui see pangas kaob…?”

Ma usun, et paindlikum mandaat inflatsioonieesmärgi saavutamiseks ja majandust ning erinevate riikide pankade olukorda laiemalt jälgiv keskpankade poliitika oleks parem lahendus kui praegune negatiivsete intresside surve.

Juhani Lehtonen
Intressiinvesteeringute juht
Mandatum Life


Similar articles