Investeerimisstrateegia: uus aasta 2021 tuleb parem kui eelmine

Erakorraline aasta 2020 on vahetumas uuega. Pärast hindade rekordilist volatiilsust tundub, et investeerimisturgude aastane tootlus jääb siiski üsna tavapärasele tasemele. Paljud tegurid, mis mõjutasid lõppenud aasta arenguid, näitavad suunda ka järgmisele aastale, kuid investoritel tuleb silmitsi seista ka varasemast ajast tuttavate väljakutsetega.

TOPIAS KUKKASNIEMI, PETTERI JOENSUU

joulukuun-nakemys

Käsitleme järgnevas kirjutises uue investeerimisaasta põhiteemasid: koroonavaktsiinide turulejõudmise positiivset mõju majanduse arengule, keskpankade rahastiimulite jätkumist ja võimalikku järkjärgulist vähendamist ning aktsiaturgude tootluse tegevusalapõhist diferentseerumist.

Positiivsed uudised koroonavaktsiinide turulejõudmisest parandasid majanduskasvu väljavaateid, mis kajastus positiivselt ka investeerimisturgudel. Vaktsiinidega seotud põhiline küsimus on ajakava. Vaktsiinidelt ei oodata kohest abi viiruse alistamiseks; ekspertide hinnangud näitavad, et näiteks USAs on elanikkonna piisava immuunsustaseme saavutamine reaalne kõige varem hiliskevadel, tõenäolisemalt alles aasta teisel poolel. Euroopa kohta taolisi ajalisi prognoose pole tehtud. Parimal juhul võib vaktsineerimine aeglustada võimaliku kolmanda viiruselaine levikut kevadel, mis võimaldaks seniseid rangeid piiranguid tasapisi leevendama hakata. Väiksemad piirangud annaksid omakorda inimestele rohkem tarbimisvõimalusi ja parandaksid toimetulekuväljavaateid eelkõige piirangutest enim mõjutatud majandussektorite jaoks.

Koroonaviiruse teise laine üldine majanduslik mõju ei ole eeldatavasti nii suur kui kevadisel esimesel lainel.

Enamikus Euroopa riikides paistavad viiruse teise laine tõttu kehtestatud piirangud mõjuvat ja igapäevased nakkusenäitajad vähenevat. USAs seevastu areneb epideemia halvemuse poole ja mitmes Aasia riigis on teatatud üha suuremast nakatunute arvust; see kõik kujutab endast riskifaktorit ka investeerimisturgude seisukohalt. Teise laine üldine majanduslik mõju ei ole eeldatavasti nii suur kui kevadisel esimesel lainel, sest teise laine otsene mõju tööstusettevõtete äritegevusele on väiksem ja tööstussektori usaldus äritegevuse arengu suhtes on püsinud kogu sügise jooksul heal tasemel.

Novembris tekkis USAs juurde oodatust vähem uusi töökohti, mis põhjustas muret tööturu elavnemise aeglustumise pärast. Tööturustatistika avaldamine tõigi kaasa keskpankurite kommentaare, milles nõuti föderaalvalitsuselt uut stiimulite paketti. Läbirääkimised uue paketi üle USAs elavnesidki detsembris ning pooled avaldasid lootust, et pakett kinnitatakse juba enne aasta lõppu. Jaapan kuulutas detsembri alguses välja uue lisastiimulite paketi väärtusega ligikaudu 700 miljardit dollarit ning ka ELilt oodatakse täiendavaid ergutusmeetmeid uue taastamisfondi arvelt.

Aasta 2021 seab investorid silmitsi ka juba tuttavate väljakutsetega: intressimäärad ja nendega seotud investeeringute tuluootused on keskpankade stiimulite tõttu endiselt madalad. Fikseeritud tulumääraga investeeringute madal tootlusootus meelitab investoreid omakorda aktsiaturgudele, mis on tõstnud aktsiate hinnataset ja pannud otsima alternatiivseid tuluallikaid teistest varaklassidest. Investeerimiskeskkond on selles osas üsna sarnane koroonaeelsele. Kui pandeemia vaktsiinide mõjul tasapisi taanduma ja maailmamajandus koroona laastamistööst taastuma hakkab, peavad investorid prognoosima, mis tempos keskpangad oma stiimuleid vähendama hakkavad.

Kui pandeemia vaktsiinide mõjul tasapisi taanduma ja maailmamajandus koroona laastamistööst taastuma hakkab, peavad investorid prognoosima, mis tempos keskpangad oma stiimuleid vähendama hakkavad.

Keskpangad on mänginud olulist rolli kriisi majandusliku mõju leevendamisel ega hakka ka lähitulevikus stiimuleid järsult kokku tõmbama. Oma detsembrikuisel koosolekul teatas näiteks Euroopa Keskpank, et pikendab pandeemia tõttu käivitatud erakorraliste ostude programmi kestust kuni 2022. aasta märtsini. Investeerimisturgude olemus hõlmab aga alati ka prognoosimist ning ergutusmeetmete järkjärguline vähendamine seisab paratamatult ees, küsimus on pigem tempos ja graafikus. Stiimulite vähendamine ei pruugi investeerimisturgude jaoks alati automaatselt halba tähendada: näiteks aastatel 2017–2019, mil USA föderaalreserv oma bilanssi vähendas, arenesid turud soodsas suunas, kuid selline areng nõuab majanduskasvu jätkumist. Kui investorid võisid veel lõppenud aastal loota, et keskpangad majandusel jalul püsida aitavad, siis järgmisel aastal tuleks rohkem tähelepanu pöörata majanduse enda kasvunäitajatele.

Koroonaviirusest enim mõjutatud sektorid tegid novembris ilma aktsiaturgudel

Positiivsete vaktsiiniuudiste valguses tegid novembris aktsiaturgudel kõige kiirema tõusu koroonakriisi tõttu enim kannatanud sektorid, näiteks energeetika, kinnisvara, turism ja lennundus. Positiivse arengu taga on ootused, et tarbimiskäitumine muutudes saavutavad need sektorid taas kriisieelse taseme. Samas sektorid, mis koroonakriisis seni end pigem võitjatena on tundnud, näiteks tehnoloogia- ja tarbekaupadele keskendunud ettevõtted, tootsid novembris keskmistest turunäitajatest tagasihoidlikumat tulu. Majandusväljavaadete paranemine tänu vaktsiiniuudistele kergitas aktsiaid ka konjunktuuritundlikumates sektorites nagu finantssektor ja tööstusettevõtted.

Aktsiaturgudel on keskne küsimus praegu see, kas novembris täheldatud areng jätkub, st kas lõppenud aasta jooksul madalama tootlikkusega leppima pidanud sektorid jõuavad edukamatele järele või jääb positiivne reaktsioon vaktsiiniuudistele pigem hetkeliseks ilminguks. Kui novembris täheldatud areng jätkub, võib uus trend olla pikaajaline, sest tootluskäärid eri sektorite vahel on sel aastal olnud erakordselt suured ning näiteks tehnoloogiasektori hinnatase on viimaste aastate tugeva kursitõusu tõttu kerkinud.

Pikaajalistel investoritel pole põhjust rabeleda, sest võimalike trendimuutustega on vajadusel aega kaasa minna. Järskude pöörete asemel tasub aktsiainvesteeringuid pigem järk-järgult kohendada, sedamööda kuidas väljavaated selgemaks muutuvad. Novembris kohandasimegi oma aktsiainvesteeringuid mõõdukalt konjunktuuritundlikumas ehk tsüklilisemas suunas.

Geograafilises plaanis tähendab tsüklilisemate sektorite lisamine Euroopa ja arenevate turgude osakaalu kasvatamist. Samas oleme tehnoloogia- ja tarbimissektori-keskse USA osakaalu mõõdukalt vähendanud. Aktsiaturgude seisukohalt on positiivne näitaja ettevõtete tootlikkuse kasv, mis on suvest saadik olnud selgelt parem kardetust. Kerkinud hinnatase tähendab siiski, et ettevõtete kasumid peavad püsima heal tasemel, et aktsiate kursitõus jätkuda saaks.

Fikseeritud tulumääraga investeeringutes eelistame ettevõtteriski intressiriskile

Korporatiivvõlakirjade riskipreemiad on kahanenud ja hinnad on tõusnud koos majanduse kasvuootuste paranemisega ning keskpankade ergutava rahapoliitika ja väärtpaberite ostuprogrammide toel. Samal ajal on kasumiootused siiski vähenenud. Seetõttu oleme sularahainvesteeringute ja nendega võrreldavate rahaturuinvesteeringute osakaalu mõõdukalt kasvatanud, sest atraktiivseid intressitooteid, millesse tasub investeerida, on piiratud hulk. Oktoobri lõpus kasutasime ära hetkeliselt nõrgenenud turuolukorda ja tegime väikese lisainvesteeringu Euroopa võlakirjaturule.

Fikseeritud tulumääraga investeeringute seast on meie rõhk koduturul Põhjamaade ettevõtetel, mida me hästi tunneme ja mille tootluspotentsiaali peame suhteliselt heaks. Me kanname pigem ettevõtte- kui intressiriski. Me ei investeeri madala tootluse tõttu euroala riigivõlakirjadesse ja riigivõlakirjade osakaal võlakirjainvesteeringutes on praegu üldse väga väike. Oleme hoidnud mõõdukat intressiriski, sest hüvitis liigsuure intressiriski võtmise eest on meie hinnangul praegu kasin.

Madalad intressimäärad suurendavad alternatiivsete investeeringute atraktiivsust

Meie hinnangul mängivad alternatiivsed investeeringud ka pärast koroonakriisi lõppu võtmerolli pikaajalise ja hästi hajutatud investeerimisportfelli koostamisel, sest tõenäoliselt jäävad intressimäärad veel pikka aega madalaks. Praeguses intressimäärade keskkonnas peaks pikaajaline investor kasutama piiratud likviidsusega kaasnevat lisatootlust ehk likviidsuspreemiat.

Meie tähelepanu keskmes on alternatiivsed fikseeritud tuluga investeeringud, kinnisvaraarendusprojektid ja suurte rahavoogudega objektid. Kinnisvarasse investeerime koostöös kinnisvaraarendusele spetsialiseerunud portfellihalduritega, kes on head ostjad ja kes on suutelised aktiivse tegevuse kaudu kinnisvara väärtust tõstma. Praeguses investeerimiskeskkonnas on oluline säilitada hajutatus eri tüüpi kinnisvaraobjektide vahel.

Kapitaliinvesteeringute valdkonnas oleme valikuliselt aktiivsed ja otsime üksikprojekte, mis ei toimi võlgade najal. Seetõttu olemegi sidunud oma kapitaliinvesteeringud Mandatum Life’i kaasinvesteerimisprogrammiga, mis investeerib Põhjamaade kasvuettevõtetesse.


Similar articles