Olukord investeerimiseks on suurepärane, aga mitte lootusetu

Investeerimisturgudel näib nüüd kõik sujuvat ja tundub, et hoolega ülesmäge rühkivat rongi ei peata enam miski. Hinnatase on küll üsna kõrge, aga korralik investor jätkab sõitu ka siis, kui pilet tundub kallis. Ettevaatus pole siiski kurjast, eriti kui kiirused suurenevad.

TOPIAS KUKKASNIEMI, PETTERI JOENSUU

allokaatio-huhtikuu

Investeerimisturgudel näib nüüd kõik sujuvat ja tundub, et hoolega ülesmäge rühkivat rongi ei peata enam miski. Ja miks peakski? Nakkusnäitajad on suures osas maailmast langusse pöördunud, vaktsineerimine edeneb, majandust takistavad piirangud hakkavad kaduma, keskpangad jätkavad rahalisi stiimuleid ja USAs annab Bideni administratsioon juba niigi kiirenevale majanduskasvule hoogu juurde massiivsete stiimulipakettidega. Hinnatase on üsna kõrge, kuid investor peab selle sõidu kaasa tegema ka siis, kui pilet tundub kallis. Ettevaatus on kiiruste suurenedes siiski vajalik.

Piirangute järkjärguline kaotamine ja finantsstiimulid kiirendavad majanduskasvu

Investeerimisturgudel keskendutakse üha enam koroonajärgsele ajastule. Ootused piirangute järkjärgulisele kaotamisele vaktsineerimise edenedes koos ergutusprogrammide jätkumisega, on viimastel kuudel suurendanud ootusi majanduse elavnemise suhtes. Ka inflatsiooniootused on tugevnenud, sest majanduskasvu väljavaated on paranenud ja energiahinnad tõusnud, mis omakorda põhjustab investeerimisturgudel spekulatsioone keskpanga rahaliste stiimulite järkjärgulise vähendamise kohta. Seega on turu intressimäärad kerkinud, seda eriti USA- s. Märtsis tundus aga tugevam surve baasintressi tõstmiseks olevat vähemalt ajutiselt vaibunud.

Hinnatase on küll üsna kõrge, kuid korralik investor jätkab rongisõitu ka siis, kui pilet tundub kallis.

Nii USA kui Euroopa keskpangad on korduvalt tagasi tõrjunud kuuldusi stiimulite vähendamise kohta ja väitnud, et seda teemat on veel vara arutada. Keskpangad on korduvalt mõista andnud, et on valmis jätkama ergutusmeetmeid piisavalt kaua, kuid intressimäärade tõus ei ole olulisi lisameetmeid kaasa toonud. Keskpangad on oma sõnumites olnud targu ettevaatlikud, sest näiteks 2018. aastal ehmatas kuuldus stiimulite järkjärgulisest vähendamisest turge ja põhjustas tugeva lühiajalise hindade kõikumise. Stiimulite vähendamine või intressimäärade tõus ei ole investeerimisturgude jaoks siiski automaatselt negatiivne areng, kui majanduskasv samal ajal elavneb.

Veduri rollis maailmamajanduse elavnemisel tundub olevat USA. Kuigi piirangute kaotamine peaks eratarbimist niigi suurendama, sai Bideni administratsioon aasta alguses rohelise tule oma stiimulipaketile, mis suurendab inimeste ostujõudu veelgi leibkondadele saadetavate tšekkide näol. Uue presidendi entusiasm ei paista sellega aga piirduvat. Laual on juba uus pakett, mis keskendub infrastruktuurile, kliimamuutustele ja tööhõivele ning mille suurus on turgude hinnangul 2000–3000 miljardit dollarit. Kui seegi pakett läbi läheb, saab kasvav eratarbimine avalike investeeringute kasvust veelgi hoogu juurde.

Tsükliliste ettevõtete väljavaated paranevad kõigepealt

Aktsiaturgude lähiaastate tootluse ootus on aktsiakursside kerkides mõõdukalt kahanenud. Majanduse taastumine peaks tänavu siiski kasumite kasvu hoogustama, mis omakorda toetab aktsiaid. Paljud investorid eelistavad hetkel suhteliselt kõrgetele hinnatasemetele vaatamata aktsiainvesteeringud:  lisaks kasumite kasvule seetõttu, et võlakirjainvesteeringute oodatav tootlus on väike. Aktsiaturu potentsiaalsete riskitegurite hulka kuuluvad vaktsineerimise oodatust aeglasem kulg, mis võib majanduse avanemist edasi lükata, ja keskpankade ergutusmeetmete oodatust kiirem vähendamine inflatsiooni tõusu tõttu.

Kuigi enamik investoreid on optimistlikult meelestatud ja meeleolud turul positiivsed, pole ettevaatus kunagi kurjast. Sel aastal olemegi kursside tõustes aktsiaid järk-järgult müünud, hoides aktsiate osakaalu erinevates strateegiates keskmisena. Aktsiainvesteeringute tootluse seisukohalt kõige olulisem tegur on praegu sektorijaotus.

Majanduse taastumine parandab eelkõige tsükliliste sektorite, nagu tööstus ja rahandus, väljavaateid. Samal ajal põhjustab intressimäärade tõus intressitundlikes sektorites, nagu tehnoloogia, kommunaalteenused, esmatarbekaubad ja tervishoid, hinnataseme tõusu, kuigi ettevõtete äritegevust see otseselt ei mõjuta. Märtsis mõjutas aktsiaturge ka intressimäärade stabiliseerumine ning näis, et investorid otsustasid tsüklilistesse sektoritesse investeerimisel pausi teha. Meie hinnangul ei ole üldine tendents aga muutunud: leiame, et tsüklilised sektorid on endiselt võrdlemisi atraktiivsed  ja alates novembrist oleme kohandanud oma aktsiainvesteeringuid järk-järgult konjunktuuritundlikumas ehk tsüklilisemas suunas.

Kuigi majanduskasvus näib USA olevat praegu juhtpositsioonil, oleks ennatlik öelda, et USA turgudel lähebki sel aastal kõige paremini. Euroopas ja arenevatel turgudel on konjunktuuritundlikke ettevõtteid suhteliselt rohkem ning seetõttu võib ülemaailmne majanduskasv soosida just neile piirkondadele keskendunud investoreid. Arenevatel turgudel ägavad mõned riigid, eelkõige Brasiilia ja India, praegu eriti rängalt epideemia all, mis võib raskendada majanduse taaskäivitamist.

Majanduse taastumine parandab eelkõige tsükliliste sektorite, nagu tööstus ja rahandus, väljavaateid.

Arenevatel turgudel keskendume eelkõige Aasiale, kus võitlus pandeemiaga on paremaid tulemusi andnud. Hiina turge on viimastel kuudel survestanud mure tehnoloogiaettevõtetele suunatud regulatsioonide karmistamise pärast, kuid võimude poolt e-kaubandushiiule Alibaba tehtud hiigeltrahv paistab sellesse ebakindlasse olukorda vähemalt mõningast selginemist toonud.

Nii arenevate turgude kui ka euroinvestorite jaoks on oluline tegur ka dollari vahetuskursi areng. Arenevatel riikidel ja neis tegutsevatel ettevõtetel on hulgaliselt dollarites nomineeritud võlgu, mistõttu dollari tugevnemine oleks nende jaoks põhimõtteliselt negatiivne. Dollari tugevnemisest omakorda võidaks euroinvestorid, sest see suurendaks euroalal tegutsevate ettevõtete ekspordivõimekust ja parandaks dollarites nomineeritud investeeringute tootlust eurodes. Seetõttu ei suudagi turu suunamudijad dollari suhtes veel lõplikult otsustada, mis on olulisem: ühel kaalukausil on USA tugev majanduskasv ja intressimäärade tõus, mis peaks dollarit tugevdama, teisel aga föderaalse võlakoorma suurenemine, mis peaks dollarit nõrgendama.

Fikseeritud tulumääraga investeeringutes kanname pigem ettevõtte- kui intressiriski.

Võlakirjaturgude kohta polegi praegu midagi uut öelda. Tundub, et intressimäärade tõus on vähemalt mõneks ajaks peatunud. Ka korporatiivvõlakirjade riskipreemiad on endiselt madalad. Inflatsiooni kiirenedes on intressitasemetel pigem surve tõusta kui langeda, mistõttu on oodatav tootlus väike ja huvipakkuvaid võimalusi vähe. Seetõttu oleme sularahainvesteeringute ja nendega võrreldavate rahaturuinvesteeringute osakaalu mõõdukalt portfellides kasvatanud.

Võlakirjainvesteeringutes on fookus meie koduturgudel, Põhjamaade ettevõtete võlakirjadel, mida me tunneme hästi ja kus me näeme endiselt suhteliselt head tootluspotentsiaali. Oleme portfellides mõõdukalt suurendanud Euroopa eelislaenude (senior debt) osakaalu. Eelislaenud on praegu päris atraktiivsed, kuna keskpankade stiimulid pole mõjutanud neid nii tugevalt kui võlakirju.

Me ei investeeri euroala riigivõlakirjadesse, kuna nende tootlus on väga väike; seega moodustavad riigivõlakirjad meie fikseeritud tulumääraga investeeringutest väga väikese osa. Oleme mõõdukalt vähendanud ka madala riskiga investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjade (investment grade corporate bond) osakaalu. Oleme säilitanud mõõdukat intressiriski, kuna meie hinnangul on kompensatsioon täiendava intressiriski võtmise eest praegu tagasihoidlik. Sel aastal on fikseeritud tulumääraga investeeringute tootluse areng olnud hea: korporatiivvõlakirjade eelistamine on end ära tasunud ja tänu mõõdukale intressiriskile oleme intressimäärade tõusu tõttu vaid vähe kannatanud.

Alternatiivsed investeeringud pakuvad praeguses intressimäärade keskkonnas atraktiivset tootlust

Varaklasside võrdluses pakuvad alternatiivsed investeeringud börsil noteeritud investeeringutega võrreldes endiselt atraktiivset tootlust. Meie hinnangul mängivad alternatiivsed investeeringud ka pärast koroonakriisi lõppu võtmerolli pikaajalise ja hästi hajutatud investeerimisportfelli kokkupanekul, sest madalad, kuid siiski pikkamööda tõusvad intressimäärad nõrgendavad endiselt võlakirjade tootlusootusi. Praeguste intressitasemete juures oleks investoritel tark lõigata kasu piiratud likviidsusega investeeringute täiendavalt tootluselt ehk likviidsuspreemialt.

Näeme pikaaegsete investorite jaoks jätkuvalt võimalusi alternatiivsetes fikseeritud tulumääraga investeeringutes. Kinnisvarainvesteeringute vallas investeerime koos kinnisvaraarendusele spetsialiseerunud portfellihalduritega, kes on kogenud ostjad ning suudavad aktiivsete meetmete abil kinnisvara väärtust tõsta. Praeguses keskkonnas on investeeringute hajutamine eri liiki kinnisvara ja geograafiliste piirkondade vahel eriti oluline. Omakapitaliinvesteeringute osas oleme valikuliselt aktiivsed, otsides üksikuid projekte, mis poleks võlapõhised.


Similar articles