Turuülevaade: fookuses intressimäärad

Kui 2020. aasta kevadel olid investorite pilgud suunatud eelkõige nakatumisnäitajate tõusukõverale, siis sel kevadel on fookuses USA valitsusvõlakirjade intressimäärade tõus. Investeerimisturgudel keskendutaksegi üha enam koroonajärgsele ajastule.

TOPIAS KUKKASNIEMI, PETTERI JOENSUU

katse

Vaktsineerimine käib ja inflatsioon kiireneb

USA-s ja Suurbritannias edeneb vaktsineerimine planeeritud tempos ning investeerimisturgudel valmistutakse piirangute järkjärguliseks kaotamiseks. Ka Euroopa on viimasel ajal saanud vaktsiinitarnijatelt positiivseid uudiseid ning eeldatavasti hoogustub aegluubis startinud vaktsineerimise tempo lähinädalatel.

Ootused piirangute järkjärgulisele kaotamisele vaktsineerimise edenedes koos ergutusprogrammide jätkumisega on viimastel kuudel suurendanud ootusi majanduse elavnemise suhtes. Ka inflatsiooniootused on tugevnenud, sest majanduskasvu väljavaated on paranenud ja energiahinnad tõusnud, mis omakorda põhjustab investeerimisturgudel spekulatsioone keskpanga rahaliste stiimulite järkjärgulise vähendamise kohta. Selle tagajärjel on turu intressimäärad hakanud kõigepealt USA-s ja väikese viibega ka Euroopas end tasapisi kriisieelsete tasemele kergitama.

Nii USA kui Euroopa keskpankurid on korduvalt tagasi tõrjunud kuuldusi stiimulite vähendamisest ja väitnud, et seda teemat on veel vara arutada. Keskpangad on korduvalt mõista andnud, et on valmis jätkama ergutusmeetmeid piisavalt kaua, kuid intressimäärade tõus ei ole olulisi lisameetmeid kaasa toonud. Keskpangad on oma sõnumites olnud targu ettevaatlikud, sest näiteks 2018. aastal ehmatas kuuldus stiimulite järkjärgulisest vähendamisest turge ja põhjustas tugeva lühiajalise hindade kõikumise. Stiimulite vähendamine või intressimäärade tõus ei ole investeerimisturgude jaoks siiski automaatselt negatiivne areng, kui majanduskasv samal ajal elavneb.

Tsükliliste ettevõtete väljavaated paranevad kõigepealt

Aktsiaturgude lähiaastate tootlusootus on aktsiakursside kerkides mõõdukalt kahanenud. Majanduse taastumine peaks tänavu siiski kasumite kasvu hoogustama, mis omakorda toetab aktsiaid. Lisaks kasumite kasvule annab fikseeritud tulumääraga investeeringute madal tootlusootus paljudele investoritele põhjust aktsiatele truuks jääda. Aktsiaturu potentsiaalsete riskitegurite hulka kuuluvad vaktsineerimise oodatust aeglasem kulg, mis võib majanduse avanemist edasi lükata, ja keskpankade ergutusmeetmete oodatust kiirem vähendamine inflatsiooni tõusu tõttu.

Majanduse taastumine parandab eelkõige tsükliliste sektorite, nagu tööstus ja rahandus, väljavaateid. Samal ajal põhjustab intressimäärade tõus intressitundlikes sektorites, nagu tehnoloogia, kommunaalteenused, esmatarbekaubad ja tervishoid, hinnataseme tõusu, ehkki ettevõtete äritegevust see otseselt ei mõjuta. Praegusel ajal peame sektoripõhist jaotust keskseks teguriks oma aktsiaportfelli tootluse kujunemisel.

Alates novembrist oleme kohandanud oma aktsiainvesteeringuid järk-järgult konjunktuuritundlikumas ehk tsüklilisemas suunas, seda strateegiat jätkasime ka veebruaris. Intressimäärade tõusust põhjustatud turusegaduses jäi arenevate turgude tootlus kasinaks. Meie nägime selles signaali suurendada investeeringuid arenevatele turgudele, eelkõige Aasiasse, mille väljavaateid peame pikemas perspektiivis heaks. Samal ajal oleme vähendanud globaalselt stabiilsemaid ning tüüpiliselt intressitundlikke sektoreid. Aktsiate osakaalu oleme hoidnud endisel tasemel, tehes hindade tõustes väikesemahulisi müüke.

Fikseeritud tulumääraga investeeringutes eelistame ettevõtteriski intressiriskile

Korporatiivvõlakirjade riskipreemiad on kahanenud ja hinnad on tõusnud koos majanduse kasvuootuste paranemisega ning keskpankade ergutava rahapoliitika ja väärtpaberite ostuprogrammide toel. Samal ajal on kasumiootused siiski vähenenud ja atraktiivseid investeerimisvõimalusi on vähem. Seetõttu oleme sularahainvesteeringute ja nendega võrreldavate rahaturuinvesteeringute osakaalu mõõdukalt portfellides kasvatanud.

Fikseeritud tulumääraga investeeringute seast on meie rõhk koduturul Põhjamaade ettevõtetel, mida me hästi tunneme ja mille tootluspotentsiaali peame suhteliselt heaks. Oleme mõõdukalt suurendanud investeeringuid Euroopa eelislaenude (senior debt) turule. Eelislaenud on praegu päris atraktiivsed, kuna keskpankade stiimulid pole mõjutanud neid nii tugevalt kui võlakirju.

Me ei investeeri madala tootluse tõttu euroala riigivõlakirjadesse ja riigivõlakirjade osakaal võlakirjainvesteeringutes on praegu üldse väga väike. Oleme mõõdukalt vähendanud ka madala riskiga investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjade (investment grade corporate bond) osakaalu, kuna nende tootluse tase on langenud. Sel aastal on fikseeritud tulumääraga investeeringute tootluse areng olnud hea: korporatiivvõlakirjadele eelistamine on end ära tasunud ja tänu mõõdukale intressiriskile oleme intressimäärade tõusu tõttu vaid vähe kannatanud.

Alternatiivsed investeeringud pakuvad praeguses intressimäärade keskkonnas atraktiivset tootlust

Varaklasside võrdluses pakuvad alternatiivsed investeeringud börsil noteeritud investeeringutega võrreldes endiselt atraktiivset tootlust. Meie hinnangul mängivad alternatiivsed investeeringud ka pärast koroonakriisi lõppu võtmerolli pikaajalise ja hästi hajutatud investeerimisportfelli kokkupanekul, sest madalad, kuid siiski pikkamööda tõusvad intressimäärad nõrgendavad endiselt võlakirjade tootlusootusi. Praeguses madalate intressimäärade keskkonnas peakski pikaajaline investor kasutama piiratud likviidsusega kaasnevat lisatootlust ehk likviidsuspreemiat.

Näeme endiselt alternatiivsetes investeeringutes võimalusi. Kinnisvarainvesteeringute vallas investeerime koos kinnisvaraarendusele spetsialiseerunud portfellihalduritega, kes on kogenud ostjad ning suudavad aktiivsete meetmete abil kinnisvara väärtust tõsta. Hajutamine eri liiki kinnisvarade vahel on praeguses keskkonnas eriti oluline. Omakapitaliinvesteeringute osas oleme valikuliselt aktiivsed, otsides üksikuid projekte, mis poleks võlapõhised.

 


Similar articles