Head tootlust otsimas – kas investeering saab olla samal ajal nii tulus kui ka vastutustundlik?

Üha rohkem investoreid on huvitatud vastutustundlikust investeerimisest, mis kajastub mitmesuguste vastutustundlike investeerimistoodete, näiteks rohefondide, kasvavas populaarsuses. Investeerimisobjektide valimisel tuleks silmas pidada ka seda, mis alusel mingit objekti võib pidada vastutustundlikuks ja kas see vastab investori enda ettekujutlusele vastutustundlikust investeerimisest.

talvinen-maisema

Investeerimine vastutustundlikesse ettevõtetesse parandab nende ettevõtete edukuse eeldusi. Samas avaldab see teistele ettevõtetele survet oma tegevusviise parandada. Investeerimine on loomulik viis toetada sellise maailma ülesehitamist, millesse ise usud. Seetõttu ongi üha enam investoreid huvitatud vastutustundlikust investeerimisest.

Investeerimisobjektide vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse hindamine nõuab siiski teadmisi ja teatud määral ressursse, näiteks aega. Erainvestoritele võib takistuseks saada ka ettevõtete sotsiaalse vastutuse ning säästva arengu aruannete kättesaadavus. Seetõttu pole ime, et kasvab vastutustundliku investeerimise „valmistoodete“, nagu näiteks rohefondid, populaarsus.

Vastutustundlikkus kui mõiste hõlmab paljusid vaatenurki ja see, mida peetakse vastutustundlikuks, sõltub ka kultuuriruumist. Investeerimisobjekti või vastutustundliku investeerimispartneri valimisel tuleks kõigepealt välja selgitada, mis alustel loetakse mingit investeerimisobjekti vastutustundlikuks ja kas see vastab sellele, mida investor ise mõtleb vastutustundliku investeerimise all. Näiteks võib mõni fond valida ettevõtteid üksnes nende CO2-jalajälje alusel, jättes tähelepanuta muud vastutustundliku tegevuse aspektid.

„Vastutustundlikkus ei ole täppisteadus ning meil pole üheselt mõistetavaid mõõdikuid ja näitajaid, mille alusel võrrelda väidetavalt vastutustundlikke investeeringuid ja nende pakkujaid. Seetõttu tuleks jälgida, kuidas investeerimistooteid pakkuv ettevõte tegeleb teemaga järjepidevalt ja läbipaistvalt,“ sõnab Mandatum Life’i investeerimislahenduste juht Carolus Reincke.

Investeeringute vastutustundlikkuse hindamine nõuab järjepidevust ja selgeid protsesse. Need on eeldused ka selleks, et investeerimislahendusi pakkuv ettevõte suudab ajapikku välja töötada vastutustundliku investeerimise metoodikaid, kui töövahendid ja teave paranevad.

Vastutustundlikkus või tulusus, või mõlemad?

Mandatum Life on allkirjastanud ÜRO Montréali protokollile vastava kokkuleppe (Montréal Pledge), millega on võtnud endale kohustuse avalikustada igal aastal oma investeerimisportfellide süsinikujalajälg. Mandatum Life’i varahaldus on viimasel kahel aastal saavutanud ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtete võrgustiku (PRI) hinnangus suurepärase A+ reitingu (kategoorias Strateegia ja juhtimine). Samuti teeb ettevõte tihedat koostööd ka teiste vastutustundlikku tegevust edendavate organsatsioonidega, näiteks WWF (Maailma Looduse Fond), kellega koostöös on koostatud ja juba teist korda avaldatud investeerimisjuhend kliimariskide haldamiseks.

Mandatum Life’il ei ole eraldi üksust vastutustundliku tegevuse hindamiseks, vaid vastutustundlikkuse analüüs on oluline osa kõigi varaklasside investeeringute hindamisest ja monitoorimisest, võttes arvesse iga investeerimisinstrumendi eripära. Eri varaklasside puhul kasutame vastavalt olukorrale vastutustundlikkuse hindamise erinevaid meetodeid, nagu välistamine, eelistamine või mõjutamine. Lisaks üksikutele investeerimisobjektidele on oluline hinnata vastutustundlikkust kogu investeerimisportfelli tasandil, võttes arvesse varaklasside osakaalu.

Mandatum Life’il ei ole eraldi üksust vastutustundliku tegevuse hindamiseks, vaid vastutustundlikkuse analüüs on oluline osa kõigi varaklasside investeeringute hindamisest ja monitoorimisest.

Investeerimisobjektide hindamisel välistame kohe teatavad tööstusharud või tooterühmad, nagu näiteks teatud liiki relvad, tubakas, täiskasvanute meelelahutus või kivisüsi. Investeerimisportfellidest jätame välja ka ettevõtted, mille peamine tuluallikas on alkoholitooted või sõjavarustus. Seejärel vaatleme laiemalt ettevõtete äritegevust ja tulevikuperspektiive, kasutades ettevõtete jätkusuutlikkuse erapooletule hindamisele spetsialiseerunud Sustainalyticsi reitinguid.

Selle analüüsi alusel jälgime ÜRO ülemaailmse kokkuleppe (UN Global Compact) täitmist investeerimisportfellidesse valitud ettevõtetes. Kokkuleppe põhimõtteid järgivas ettevõttes ei saa toimuda inimõiguste rikkumist, keskkonna saastamist, tööelu reeglite eiramist ega korruptsiooni. Investeerime ainult ettevõtetesse, mis vastavad kehtestatud kriteeriumidele, olenemata sellest, kas tegemist on otseselt vastutustundlikule investeerimisele orienteeritud portfelliga või mitte.

„Vastutustundliku tegevuse analüüsi kasutades saame investeerimisobjektist ülevaatlikuma pildi kui pelgalt finantsnäitajate põhjal. Sel moel näeme selgemalt nii objekti tulevikuväljavaateid kui ettevõtte või selle tegevusvaldkonnaga seotud riske, samuti investeeringu kasumipotentsiaali. Usume, et pikemas perspektiivis annavad vastutustundlikult tegutsevad ettevõtted investeerimisobjektidena paremat tootlust tänu soodsamatele kasvuväljavaadetele ja paremini prognoositavale kulude arengule,“ sõnab Reincke.

Investeeringute vastutustundlikkust tasub seega jälgida sõltumata sellest, kas soovite maailma parandada või mitte.

Vastutustundlikkus pole tegu, vaid protsess – vastutustundlik investeerimine investeerimisotsusega alles algab

Maailm muutub ja investeerimisobjektid koos sellega. Mõni ettevõte võib oma tegevust parandada ja saada vastutustundliku investori kriteeriumidele vastavaks investeerimisobjektiks, samas võib juba portfellis olev ettevõte või valdkond muutuda jätkusuutlikkuse seisukohalt riskantsemaks. Seetõttu ei piisa investeerimisobjekti ühekordsest hindamisest, vaid jälgimine ja hindamine peab olema pidev protsess.

Kui mõne portfelli kuuluva ettevõtte tegevuses tuvastatakse puudusi või leitakse, et vastutustundliku tegevusega seotud riskid on suurenenud, võetakse kasutusele meetmed, millega püütakse mõjutada ettevõtte tegevust ja sedakaudu ka investeeringu tulusust. Investeerimisobjektiks oleva ettevõtte poole võib pöörduda otse, näiteks saata teabenõudeid tuvastatud riskide kohta või teha ettepanekuid teabevahetuse parandamiseks. Üks võimalus on mõjutada investeerimisobjekte koostöös teiste investoritega vastutustundliku ettevõtluse foorumi (ISS) kaudu. Otsedialoogi ja ühise mõjutamise eesmärk on panna ettevõtted kõrvaldama puudused omal algatusel ning saama vastutustundliku äritegevuse riske mõjutavad tegurid kontrolli alla.

Kui ettevõtte selgitusi või võetud meetmeid ei loeta piisavaks, võib ettevõtte aktsiad müüa ja jätkata koostöös teiste investoritega mõjutamisprotsessi puuduste kõrvaldamiseks.

„Investorid ise ei tee otsuseid mis mõjutavad head juhtimistava ja vastutustundlikku äritegevust, vaid neid otsuseid teevad ettevõtted. Seetõttu on lisaks oma investeeringute jätkusuutlikkuse hindamisele vähemalt sama oluline selgelt teada anda, kuidas ja kuhu te olete valmis investeerima, mida investorina oluliseks peate ja kuidas ettevõtted peaksid tegutsema, kui nad soovivad teie investeeringut saada,“ rõhutab Reincke.

See innustab ka teisi investoreid sama tegema.

 

 


Similar articles