Alternatiivid ujuvad peavoolu

Kust saada kasumit, kui intressid on vajunud allapoole nulli ja aktsiaid peetakse kalliteks? Üha enam investoreid on hakanud mõtlema alternatiividele.

ANNUKKA OKSANEN

kuva

Aktsiad ja intressid. Neist on kokku pandud põhiportfelli klassikaline retsept. Lisaks on portfellis haudunud investeerimisobjektide ootel ka sularaha.
Viimastel aastatel on aktsiate ja intresside kõrvale tõusnud kolmas varaklass: alternatiivid ehk alternatiivsed investeeringud. Suurtel institutsionaalsetel investoritel on portfellides alternatiivsete investeeringute osakaal juba kümneid protsente. USA fondides on nende osakaal moodustanud portfellidest mitme aasta vältel umbes pool.
Ka Soome institutsioonide portfellides hakkavad alternatiivid moodustama peavoolu. Näiteks kiriku pensionifondi portfellis on nende osakaal 27 protsenti. Pensionifond alustas alternatiivset investeerimist kinnisvarasse paarkümmend aastat tagasi.
„Kümme aastat tagasi oli alternatiivide osakaal 12 protsenti. Kavandame investeerimisstrateegia alati neljaks aastaks korraga. Tänavu sügisel uuendatakse strateegiat taas ning alternatiivide osakaal võib kasvada,“ ennustab investeerimisjuht Ira van der Pals.

Sama suund on enamikul Soome institutsioonidest.

„Intressid-aktsiad-alternatiivid – selline on tasakaalus kolmjalg,“ võtab van der Pals kokku oma portfelli ja ühtlasi kogu investeerimismaailma suure muutuse.

Alternatiive puistati varem portfellidesse näpuotsaga, otsekui maitseaineks, kuid nüüd on need juba üks kogu supi peamisi tooraineid. Investorite maitse on muutunud.

KINNISVARA, FIRMALAEN, OMAKAPITALIINVESTEERING, TOORAINE, INFRASTRUKTUURIPROJEKT, METS, KUNSTITEOS JA VEINIPUDEL – need kõik on alternatiivid.

Alternatiivseid investeeringuid on raske täpselt määratleda, sest neid on niivõrd erinevaid ning terminoloogia ei ole veel jõudnud kinnistuda, eriti erainvestorite hulgas.

Alternatiivid võivad olla ise investeerimistoodetena juba vanad. Uus on nende peadpööritav soosing ja klassifitseerimine eraldi varaklassiks. Näiteks kinnistutes, veel vähem metsas, ei ole meie investorite seisukohalt midagi alternatiivset. Neisse on alati investeeritud. Majandusmetsade mändide kohinas kasvanutele teeb isegi väheke nalja, kui loevad rahvusvahelistest finantsajakirjadest, kuidas metsast on saanud uus lemmikalternatiiv.

Tõsi küll, metsade populaarsuse põhjus on seal erinev kui Eesti traditsiooniliste metsainvesteeringute puhul: maailmas ollakse neist huvitatud kui investeerimisobjektist, sest need on seal haruldused, mille hind usutavasti tõuseb. Ka metsade võtmeroll süsiniku sidujatena ja seega kliimamuutuse aeglustajatena suurendab neisse investeerimise nõudlust.

Siiski võib kinnisvarasid ja metsi klassifitseerida alternatiivseteks investeeringuteks nende ebalikviidsuse alusel. See on keskne tunnusjoon, mis eristab neid intressidest ja aktsiatest. Alternatiive ei saa müüa ühe hiireklikiga nagu aktsiaid ja võlakirjasid. Neile ei ole võimalik leida ostjaid ühe silmapilguga või nende tootlus põhineb pikal säilitusajal: metsad kasvavad kiduratest taimedest pikakiuliseks tselluloosipuiduks, kinnisvarade kasum rajaneb aastatepikkustel üürituludel.

Kuna alternatiivsed investeeringud ei ole likviidsed, saab nende eest likviidsuspreemiat. See tähendab, et investorite ligimeelitamiseks peab alternatiivsete investeeringute oodatav tootlus olema parem kui samasuguse riskiga, kuid likviidsete investeeringute puhul. Näiteks omakapitalifondi investeerija ootab suuremat kasumit kui see, kes investeerib avalikele aktsiaturgudele, sest omakapitaliinvesteeringut ei saa müüa millal tahes, vaid sellest loobutakse tüüpiliselt siis, kui firma on korda seatud ja edasi müüdud.

Van der Pals iseloomustab alternatiivset investeerimist aeglase protsessina. Kõigepealt võetakse vastu allokatsiooniotsus ja siis hakatakse otsima objekte. Kui neid leitakse, hoitakse investeeringust kaua kinni. Pärast kinnisvara on kiriku pensionifond laiendanud oma alternatiivseid investeeringuid omakapitaliinvesteeringutesse, infrastruktuurile ja  metsale.

„Meil on aega oodata ja vaadata investeering lõpuni läbi ning siis saada kasu likviidsuspreemiast. Ei teki ülemäärast kära.“

See paistab mugava ja rahulikuna, võrreldes aktsia- ja intressiturgudel tekkiva mölluga.

 

INVESTEERIMISINSTRUMENDID SÜNNIVAD ALATI VAJADUSEST ja põimuvad tihedalt ümbritseva ühiskonnaga.

„Need on oma aja lapsed. Kusagilt tuleb nõudlust ja pakkumist. Paljude alternatiivsete toodete tekkimise põhjuse taga on mingi muudatus reguleerimises või siis leitakse uus ebaefektiivsus, mida alternatiivid ära kasutavad. Nüüd toimuva alternatiivsete investeeringute buumi taga on ka nõudluse oluline kasv. Kui intressid on nullilähedased ja aktsiad on hirmus kalliks hinnatud, on investoritel raske teada, kuhu oma raha peaks paigutama. Selles keskkonnas otsivad kõik kaitset alternatiividest,“ märkis Aalto Ülikooli rahandusprofessor Matti Suominen.

Kõige selgemalt on oma aja laps ehk alternatiivne võlakirjainvesteering.

Kiriku pensionifond hakkas tegelema alternatiivsete võlakirjainvesteeringutega süstemaatiliselt 2016. aastal.

„Siis muutus meie mõtteviis. Hakkasime mõtlema, milliseid alternatiive võiks traditsioonilistele võlakirjadele leiduda. Nüüd on nende osakaal portfellis kuus protsenti,“ rääkis kiriku pensionifondi investeerimisjuht van der Pals.

Pärast finantskriisi oli traditsiooniliste võlakirjade ehk riigilaenude osakaal pensionifondi portfellis tohutu. Neilt otsiti siis ebakindlas olukorras kaitset.

„Nüüd võib nende osa olla nii mõnelgi institutsioonil juba nullilähedane,“ arvab van der Pals.

ILKKA TOMPERI, VARMA

Intresside suhtes elame praegu eriti kummalistel aegadel. Maksavad ju investorid nüüd tegelikult selle eest, et Saksamaa langeb võlgadesse.

Negatiivsete intresside ja kallite aktsiate maailmas lisatakse alternatiivseid intresse katlasse lihatükkidena kogu aeg rohkem, sest muidu jääb see supp liiga lahjaks.

„Negatiivsete intresside suhtes elame eriti kummalistel aegadel. Meeleolu on püsinud pikka aega madal. Nüüd ju investorid tegelikult maksavad selle eest, et Saksamaa langeb võlgadesse. Samal ajal on aktsiad kallinenud,“ võtab negatiivsete intresside mõju kokku pensionifondi Varma kinnisvara eest vastutav investeerimisjuht Ilkka Tomperi.

s.22_23_kuvitus

Teinegi põhjus, miks private dept-turud kasvavad, on finantskriisi tagajärg: pankade kapitalinõudeid ja selle valdkonna regulatsiooni karmistati, et pangad ei muutuks enam samasugusteks riskikolleteks nagu finantskriisi ajal. Ka poliitiline surve regulatsiooni karmistamiseks oli suur, sest riigid päästsid oma pankasid. Maksurahasid läks tuulde ja tekkis poliitilisi kriise. Teisalt paiskasid keskpangad turgudele raha, et takistada võlakriisi.

Karmistatud reeglite tõttu ei anna pangad enam firmadele laenu nagu varem, mistõttu firmad hangivad raha mujalt ehk eraviisilistelt laenuturgudelt. Eraviisilised laenuturud ongi kasvanud maailma finantseerimissüsteemi märkimisväärseks osaks.

Nõudlus tekitas pakkumise. Üks laenuraha pakkujaid on Briti AlbaCore Capital Groupi investeerimisjuht ja aktsionär David Allen.

„Turu populaarsus põhineb sellel, et firmadel on vaja saada laenu ja pangad seda enam ei anna.“

Ameerika Ühendriikides on private debt-turgude sündi hoogustanud pankade konsolideerumine. Pangad on ühinenud ja kasvanud nii suurteks, et neid ei huvita enam 50 miljoni  dollari laenamine väikesele või keskmise suurusega firmale. Nii pöördub firma laenu saamiseks otse investorite poole.

Euroopas on veel väiksemaid pankasid, kuid kapitalinõuete ja regulatsiooni tõttu ei saa nad anda firmalaene nagu varem.

Allen otsib suuri firmasid, turuliidreid, mis ühel või teisel põhjusel ei otsi laenu avalikelt laenuturgudelt. 2,8 miljoni euro väärtuses varasid haldav AlbaCore pakub neile firmadele sobitatud laenulahendusi.

„Niisuguseid firmasid ei ole palju, kuid meil on aega oodata õigeid hetki.“

Allen toob näite.

„Paljud kardavad jaekaubandust, kuna selle valdkonna firmasid on läinud pankrotti ja Amazoni efekt avaldab oma mõju. Meie suurim investeering on käesoleval ajal siiski laen jaekaubanduses tegutsejale. Firma haldab ja hoiab käigus bensiinijaamu, millega on seotud ka Burger King, pagaritöökojad ja muid kauplusi. Ühtlane tootlus, siin ei ole internetimüügi riski,“ selgitab Allen.

Sellel firmal oleks siiski raske saada laenu avalikelt turgudelt, kuna nii mõnigi investor on kategooriliselt keeldunud jaekaubandusega tegelemast. Firma võib liitunud laenuturgudele viltu vaadata ka seepärast, et ta ei soovi või tal ei ole võimalust investoreid ligi meelitada. Või seepärast, et ta ei taha võtta maineriski laenutaotluse võimaliku ebaõnnestumise puhuks. Või siis seepärast, et ta ei taha oma laenuvõttu kõigile avalikustada.

Allen võrdleb niisuguste laenutehingute otsimist eradetektiivi töö ja konsensusnägemuse otsimisega. Vahel piisab mõttevälgatuse tekkimiseks autosõidust koos perega California rannateedel.

„Minu perekonda kuuluvad naine ja kolm last. Teeme tihti peatusi. Märkasin, et peatuskohtades on piisavalt rahvast. Inimesed reisivad, mistõttu seda jaekaubanduse valdkonda internet ei mõjuta,“ rääkis Allen tekkinud mõtetest, kui oli oma perega taas järgmisse peatuskohta jõudnud.

Kuna firma mujalt raha ei saa, võib Allen seada oma laenatavale rahale head tingimused ja sobiva intressi, kuigi laenu risk ei olekski väga suur. Heade tingimuste üle võib kokku leppida ka siis, kui firma vajab laenu otsekohe.

Meetod paistab lihtsana, kuid tegelikkuses võib ettevalmistusteks kuluda palju aega ning läbirääkimised miljardiliste laenude üle on tundlik ja ränk töö.

Alleni AlbaCore on private debt´i kohandatud eritoode. Eraviisilistele võlaturgudele võib investeerida ka nii, et pannakse raha keskmistele firmadele laeneva, kõrge riskiga laenu andva või firmatehinguid finantseerivasse fondi. Valikuvõimalusi on lõputult.

USA-s on private debt-fonde saadaval ka erainvestoritele. Siiski on hea meeles pidada, et neil ei ole hoiusekindlustust ning laenuturg on reguleerimata. Laenuinvesteering võib seega riski täidemineku korral kaotsi minna. Risk võib olla ka väga suur ning investoril ei ole samasugust kaitset nagu näiteks pangahoiuste puhul.

Samasugust ühtlast tulemivoolu nagu kinnisvara pakuvad ka investeeringud infrastruktuuri.

Tomperile eriti ei meeldi, et kinnisvarasid klassifitseeritakse alternatiivseteks investeeringuteks.

„Need on ju kõige vanem varaklass. Kasumi poolest jäävad kinnisvarad intressi- ja aktsiainvesteeringute vahele. Volatiivsus võib olla suurem kui intresside puhul, kuid seda on ka kasum,“ ütles Tomperi.

Tomperi sõnul võib madalaid kasumitasemeid aktsepteerida, kuid investeeringute kvaliteedi või asukoha eest tuleb hoolitseda. Kvaliteedi all ei mõtle Tomperi „kallimaid ja läikivamaid“ ehitisi, vaid näiteks seda, et toidupoekinnistu võib olla parem investeering kui kaubanduskeskus, sest toitu peab ostma ka langeva konjunktuuri puhul.

„Kui šokk tuleb, eralduvad terad aganatest. Kui kvaliteedi tase on kõrgel hoitud, kannatavad objektid vähem. Kinnisvarade riski-kasumisuhe on selles intressikeskkonnas hea intressid äkitselt ei tõuse. Siiski tuleks meeles pidada, et praegu oleme jõudnud traditsioonilise kinnisvaratsükli lõpusirgele,“ toonitas Tomperi. Traditsiooniline kinnisvaratsükkel järgib üldist majandustsüklit. Rekordiliselt kaua jätkunud majanduskasv on hakanud aeglustuma ja nüüd on näha juba majanduse tulevase ahenemise märke.

Tomperi on viimasel ajal mõelnud eri kinnisvaraklasside omadustele: äriruumid korreleeruvad SKT-ga, korterid ja vanadekodud mitte niivõrd.

„Inimesed peavad kusagil elama ka siis, kui majandus aheneb,“ märkis Tomperi.

Sellist ühtlast kasumivoogu nagu kinnisvarad pakuvad ka investeeringud infrastruktuuri. Teede, elektrijaamade ja muude projektide teostajad vajavad laenuraha.

Kiriku pensionifondile tähendab investeerimine infrastruktuuri näiteks puhta energia projekte. Fond investeerib vastutustundlikult, kuid van der Palsi sõnul on taastuvenergiaga seotud projektid väga arvestatavad ka tänu kasumile.

Taastuvenergiaprojektid on hea näide selle kohta, kuidas alternatiivse investeerimistoote risk võib olla väike, kuigi seda peetakse esmapilgul suureks.

„Taastuvenergia tehniliste lahenduste hind on langenud ning projektid ei ole enam nii sõltuvad toetustest ja tariifidest. Kasumiootus on atraktiivne ja vastaspoole risk mõõdukas tänu pikaajalistele lepingutele ja avalikele vastaspooltele,“ selgitas van der Pals.

Riikide seotust nende projektidega on suurendanud kasvav surve kliimamuutuse aeglustamiseks.

s.30_kuvitus

ALTERNATIIVSED INVESTEERINGUD ON JUBA nii populaarsed, et nende kättesaamine ei ole alati kindel.

Alternatiivsete fondide mänedžeridel on võimalik valida, milliseid investoreid kaasata. Tüüpiline kriteerium on piisavalt suur rahasumma. Või siis peab tundma õigeid inimesi.

„Vahel juhtub nii, et kõiki soovijaid vastu ei võeta. Või siis nii, et mänedžer teatab, et me ei saa soovitud summat investeerida,“ kirjeldas van der Pals olukorda.

Näiteks pakutakse kapitalimahutusfondidele nii palju raha, et häid investeerimisobjekte ei ole niisama lihtne leida.

Mandatum Life pakub kaasinvesteerimist ehk kogub Soome investoritest gruppe, kellega koos investeerib ise samadesse objektidesse. Grupil on rohkem kaalu kui eraldi investoril.

„Investeerime kolmandate portfellihoidjate fondidesse. Tegeleme pajude variantidega. Kui leiame hea kandidaadi, algab protsess, kus vaadatakse väga põhjalikult läbi investeerimisobjekt ja selle tingimused,“ kirjeldas oma tegevust Mandatum Life´i alternatiivsete investeeringute juht Jussi Tanninen.

MILLISEKS INVESTORITE SUPP KUJUNEB, kui alternatiivid maitsevad selles üha teravamalt= Kindlat vastust ei ole, kuid finantseerimisstiilid ja -instrumendid mõjutavad ühiskonda teatud määral alati.

„1990. aastatel sündinud hedge-fondid on tõhustanud aktsiaturgudel kauplemist, 2000. aastate startup-finantseerimine tekkis akuutsest vajadusest, kapitalifondid on muutnud paljud firmad tootlikumateks,“ loetles rahandusprofessor Matti Suominen.

Mõjud võivad olla ka ettearvamatud. Nii juhtus USA-s, kui sub-prime laenumull käivitas finantskriisi.

Alternatiivsed investeeringud omaette maailma ehk ei muuda, kuid nende tõusu ajal on maailm oluliselt muutunud.

Mõnede arvates tuleneb risk sellest, et alternatiivsete investeeringute turud ei ole sama läbipaistvad kui avalikud turud. Teisalt aga võimaldab just läbipaistmatus ehk efektiivsuse puudumine osaliselt suuremat tulu kui seda pakuvad avalikud turud. Läbipaistvus paraneb kogu aeg, kui selle valdkonna praktika ja protsessid kindlalt juurduvad.

Alternatiivsed investeeringud omaette maailma ehk ei muuda, kuid nende tõusu ajal on maailm oluliselt muutunud. Seepärast oleks imelik, kui keskpankade finantseerimise, regulatsiooni karmistumise, majanduspoliitiliste pöörete, riikide võlastumise, kliimamuutuse, tehisintellekti ja finantseerimisturgude üha tõhusama kauplemise maailmas ei otsitaks uusi strateegiaid ja kasumiobjekte.

„Midagi on toimumas,“ nagu kirjeldas maailmamajanduse olukorda maailma keskpankurite aastakohtumisel Jackson Hole´is augustis USA keskpanga ST Louisi harukontori peadirektor James Bullard. Ajalehele Financial Times intervjuu andnud Bullard osutas paar aastakümmet tagasi Jaapanist alguse saanud madalate intresside ajastule, kaubandussõjaohule ja üldisele ebakindlusele.

Möll tekitab alati uusi võimalusi, kuid Varma tippjuhile Ilkka Tomperile teeb uus olukord ka muret.

„Tuleb õigupoolest järele mõelda, kas maailma majandussüsteem on muutunud. Ei ole vale teha järeldust, et me oleme sattunud Jaapani olukorda ka seda mööda, kuidas Euroopas rahvastik vananeb,“ märkis Tomperi.


Ka erainvestorid otsivad alternatiive

Alternatiivseid investeeringuid leidub erainvestorite portfellides üha rohkem. Erainvestorid saavad neid lihtsamalt kätte fondide kaudu. Alternatiive aga ei pea siiski hankima portfelli ainult selle pärast, et need on moes.

„Need sobivad kõigile, kes suudavad elada koos nõrga likviidsusega. Investoritele, kes saavad hoida oma portfellis nõrga likviidsusega või väga ebalikviidseid investeeringuid. On palju inimesi, kellel ei tasu alternatiividesse investeerida,“ toonitas Mandatum Life´i alternatiivsete investeeringute juht Jussi Tanninen.

Kui investeering on likviidne, saab seda muuta rahaks lihtsalt ja mõistlike tingimustega. Ebalikviidse investeeringu müüki võib aga vägagi kaua ootama jääda.

Seega ei tasu hankida portfelli alternatiive, kui investeeringuid tahetakse kiiresti realiseerida. Tähtis on ka mõelda, mida alternatiivse investeerimisega taotletakse: aktsiaturgude kursikõikumise ühtlustamiseks, inflatsiooni eest kaitsmiseks või siis kaitseks intresside võimaliku tõusu eest. See määrab, millised alternatiivid omaenda portfelli sobivad.

Erainvestoritele ei saa anda selget juhist, kui palju on alternatiividesse tark investeerida.

„See on iga juhtumi puhul erinev. Kellelegi sobib, et portfellis moodustavad alternatiivid poole, kellelegi aga on null parim variant. Ütlen alati, et investori kaks tähtsaimat otsust on riskitaseme määratlemine ja selle alusel investeerimisplaani koostamine.“

 


Similar articles