Turuülevaade: intressid ja aktsiad liiguvad käsikäes, aga kuidas edasi?

article

Eelmine aasta oli investori seisukohast kaheosaline: majandus ja ettevõtete tulemused kasvasid tugevalt, eriti USA-s, aga aktsiakursid langesid maailma börsidel igal pool. Investorite kehva meeleolu illustreerib see, et majanduse tugevast seisust hoolimata pöördusid USA riigilaenude intressid lõpuks langusesse.

USA keskpank Fed tõstis intressimäära eelmisel aastal neli korda ja see on praegusel hetkel 2,25-2,5 protsendi vahel. Veel eelmise aasta lõpus oodati turul 2019. aastaks kaht uut intressi tõstmist. Fedi juht Jerome Powell on andnud siiski viimasel ajal varasemast selgelt ettevaatlikumaid sõnumeid tulevase intressipoliitika kohta, mis on jällegi intressi tõstmise ootusi vähendanud.

Intressiturgudel on USA ja Euroopa vahel valitsev intressierinevus endisega võrreldes suurenenud, teisisõnu on USA intressid selgelt kõrgemad kui eurointressid. Seetõttu on riskimaandamiskulu dollari nõrgenemise vastu Euroopa, Jaapani ja praktiliselt kõigi mitte-USA investorite jaoks erakordselt suur (üle 3% aastas). Rahvusvahelistel investoritel ei ole seega suurt ahvatlust osta USA riigilaene valuutariski vastu maandatuna. Samal ajal ollakse USA-s suurendamas riigipoolseid stiimuleid ja riigivõla suurenemise tempo on tõusmas.

Ajalooliselt vaadatuna on intressimäära tõstmised tihti toimunud börsikursside tõusuga samaaegselt. Vastavalt on aktsiate langus üldiselt tähendanud ka korralikku intresside langust, kui investorite närvilisuse tagajärjel on tekkinud nõudlus ohutumate riigilaenude järele.

See positiivne korrelatsioon intressitaseme ja aktsiakursside vahel on USA-s majandustsükli lõpupoolel märkimisväärselt nõrgenenud. Eelmise aasta lõpus läks USA riigikassa kaheaastase laenu oksjon kõige halvemini pärast 2008. aasta finantskriisi. Teisisõnu tunduvad ostjad võlaturul kaalutlevad olevat.

Riigilaenude pakutav hea kaitse investoritele näib murenevat, sest intresside tõus tähendab nende väärtuse langust. Keskpangad on ära kasutanud märkimisväärse osa oma stimuleerimisvõimest. Intressid on langetatud nullini või selle lähedale ning ainult USA keskpank on oma intressi tõstmistega alustanud. Teisisõnu on ainult USA-s praegusel hetkel mänguruumi tulevaste majanduslanguste vastu traditsiooniliste rahapoliitiliste vahenditega. Lisaks intresside langetamisele on keskpangad ostnud oma bilanssi obligatsioone. Lisaks sellele (ja osaliselt selle tõttu) on maailmas praegusel hetkel 7,1 tuhande miljardi dollari väärtuses riigilaene, millega kaubeldakse miinusmärgiga intressiga. See on hoomamatu summa. Laias laastus sama suur on kogu euroala riigilaenuturg.

USA-s näidakse praegusel hetkel toetuvat traditsioonilisele finantspoliitika elavdamisele ja ennustused USA riigilaenude pakkumise kohta on karmid, isegi kui ka majanduslangust ei ennustatakski. Riigilaenude pakkumine kahekordistub sel aastal USA-s 1300 miljardi dollarini ja päris lühikeste riigilaenude (nn t-bill’i turg) puhul on esimesed USA krediidivõimele viitavad laenuriskipreemiad juba tõusma hakanud. Donald Trumpi müürivaidlus on vaid köömes riigi eelarvepuudujäägi kasvades.

Kui finantspoliitika mängib tulevaste majanduslangustega toimetulekul märkimisväärsemat rolli kui kunagi varem, ei tohi riigilaenude pakutaval kaitsel lasta end endisel moel uinutada. Paisuvad puudujäägid tähendavad suuremat riigilaenude pakkumist, mis tähendab tõususurvet riigilaenude intressitasemele.

Kust leiduvad ostjad tulevaste puudujääkide finantseerimiseks ja milliste intressidega?

Juhani Lehtonen
Intressi-investeeringute juht
Mandatum Life

Autor: Juhani Lehtonen Foto: Mandatum Life


Similar articles