Täna kaugtööl – kellel on kaugtööst kasu?

Rohkem tootlikkust, innovatsiooni ja pühendumist – hästi kavandatud kaugtööst on kasu nii töötajal kui ka tööandjal.

millennialide artikkel

Kaugtöö muutub üha tavalisemaks ja igapäevasemaks ning samal ajal muutub selle tegemine üha mitmekülgsemaks. Teenustumine, digitaliseerumine ja uued töökultuurid muudavad oluliselt meie töötegemise viise. Kaugtöö tegemine on tänapäeval võimalik ka valdkondades, kus on traditsiooniliselt nõutud töökohal kohalviibimist. Näiteks üha rohkem sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna ettevõtteid pakub konsultatsioone ja jälgimist digitaalselt.

Kaugtöö ei ole ainult töötaja eelis

Kaugtöö tegemine võib tööandjale mitmest vaatepunktist kasu tuua. Stanfordi ülikoolis tehtud uuringu järgi suurendab kaugtöö tootlikkust ning vähendab töötajate väsimist ja haiguspuhkusi. Seda seletasid muu hulgas töölesõidult säästetud aeg, töörahu ja parem keskendumine. Uuringus leiti ka, et kaugtöö tegemine suurendas lojaalsust tööandja vastu.

Tööaja ja -koha osas paindlikkuse pakkumine võib olla ka värbamisargument ja tunnustamiselement. Paindlikkus mõjutab head enesetunnet töö tegemisel ja õhina teket. Paljudes valdkondades kannatatakse töötajate puuduse all ja parimad professionaalid haaratakse käest. „Organisatsioonil ei tasu tihti konkureerida lihtsalt palgaga, vaid ka tööviiside paindlikkus on tähtis konkurentsieelis värbamisel,“ ütleb Mandatum Life’i tunnustamisekspert Noora Marttinen.

Noore Marttinen

Noore Marttinen

Uues keskkonnas tehtav töö loob võimalused innovatsioonile. Näiteks coworking-tegevus huvitab üha enam ka suurettevõtteid, sest uutmoodi tööruumid avavad ukse idufirmamaailma ning sobivad ideede genereerimiseks ja loovaks kavandamiseks.

Kaugtöö võib samuti parandada ettevõtte keskkonnaalast vastutustunnet. Väikeses organisatsioonis võib kaugtööpäevadel kas või kogu kontori kinni panna ning kodus töötamine vähendab kodu ja töökoha vahelist liiklemist ja sellest tekkivaid ummikuid.

Kasuta kaugtööd õnnestunult

Kaugtöö õnnestunult kasutamine nõuab toimivat kommunikatsiooni, koordineerimist ja kultuuri. Üks tähtsamatest õnnestumise võtmetest on õige kommunikatsioonikanali valimine. Näiteks raskete ja keeruliste asjade jaoks on üldiselt vaja näost näkku vestlust. Pikemaajaline kaugtöö nõuab ka juhilt täpsemat töö koordineerimist, kokkulepitud asjade dokumenteerimist ja eesmärkide jälgimist.

Kaugtöö nõuab mõlemapoolset usaldust juhi ja töötaja vahel.

Eriti kriitiline osavaldkond on ühise kultuuri tekitamine, sest kaugtöö tegija võib kergesti tunda, et jääb töökollektiivist kõrvale. Meeskonnad ja üksused tuleb vähemalt aeg-ajalt samasse kohta kokku saada, et kõik võiksid töökaaslaste ja nende elu kohta väljaspool tööd teada saada. Näiteks ühisüritused on ka loomulik koht kogu meeskonna hea töö eest tunnustamiseks.

Lõunapausil surfama?

Kaugtöö kontseptsioon ja selle tegemine arenevad ja muutuvad samas tempos kui kogu töökultuur. Eeskätt IT-valdkonna idufirmades ja kasvuettevõtetes on viimastel aastatel tavaliseks saanud komme teha kaugtööd välismaal, mis võimaldab töötajal reisida teisele poole maailma ka siis, kui puhkusepäevad on kasutatud. Parimal juhul pakuvad uus keskkond ning võimalused puhkamise ja töö ühendamiseks töötajale tingimusi oma mõttemaailma avardamiseks ja inspiratsiooni saamiseks.

Välismaal tehtava kaugtöö jaoks koostatakse töötajale üldiselt kaugtööleping, milles lepitakse kokku näiteks tööajas ja andmekaitses. Lisaks sellele tuleb koos selgeks teha, milliseid kulusid hakkab katma tööandja ja milliseid töötaja.

Võib-olla on töökoht tulevikus seotud rohkem inimeste kui kohtadega.

Olgu siis tegemist töötamisega päikesevarju all, coworking-ruumis või kodukontoris, tuleb tööülesannete osas koostada kohe alguses ühised mängureeglid: mis tuleb tehtud saada, millise ajakavaga ja kuidas töö tulemust mõõdetakse. Töötaja ülesanne on tagada, et eeldused töö tegemiseks on olemas.

„Kui alluv teeb kaugtööd pikemaid perioode, tuleb juhil ülesandeid ja eesmärke kavandada ja jälgida erineval viisil kui lähitöö tegemisel. See ei tähenda siiski, et kaugtöö tegija igapäevaste ülesannete järel tuleks nuhkida: töötaja panust tasub mõõta töö tulemuste kaudu, täpselt nii nagu kontoritöö puhulgi. Kaugtöö nõuabki mõlemapoolset usaldust juhi ja töötaja vahel,“ ütleb Marttinen.

Paljude jaoks ei ole töö enam kaheksast viieni töölaua taga veedetav aeg ja seega muutub vaikselt ka töökoht mõistena. „Tööasjad ei lõpe töökohast lahkudes ja need ei nõua ka enam tegemiseks kontorit. Võib-olla ongi töökoht tulevikus seotud rohkem inimeste kui kohtadega,“ ütleb Marttinen.

Autor: ANNI VARPULA

 

 


Similar articles