Pikalt haiguspuhkuselt tagasi tööle

Motion Blur of People Walking in the City

Pärast pikka haiguspuhkust tasub täieliku töövõime taastumiseks anda endale aega. Õnnestunud stardiks on vaja töötaja, juhi ja kogu töökollektiivi panust.

Kui töötajal on selja taga pikk, võib-olla mitme kuu pikkune haiguspuhkus, on tööle naasmine suur ja nõudlik samm. Pole ime, kui kaua eemal olnud töökaaslase tagasipöördumine teeb kogu töökollektiivi ärevaks.

Oma töö juurde naasja on pinges. Enne haiguspuhkusele jäämist sai ta nõrgenenud töövõime tõttu halba tagasisidet. Pärast koju jäämist õhutasid valud ja vaevused hirmu püsiva tervisekaotuse ees. Paranemise venimine langetas meeleolu, vähendas töömotivatsiooni ja nõrgendas eneseusaldust. Tööle naasja on tundlik ka selle suhtes, kuidas teised temasse suhtuvad.

Ka juht on pinges. Ta on selles olukorras esimest korda. Arsti teadmisteta on tal keeruline hinnata, kui palju töötaja teha jõuab ja mida temalt võib eeldada. Kuigi juhtkonna määratud tulemuste ootused tekitavad pingeid, püüab juht mitte suhtuda tööle naasvasse töötajasse kui risti kaelas, kes saab hakkama vaid poolega varasemast.

Ka töökollektiivis ollakse ärevad. Haiguspuhkusele läinu tööülesanded jagati tööle jäänute vahel. Kolleege paneb mõtlema, kas tööle naasnu suudab vanu tööülesandeid täita või jäävad need jätkuvalt nende õlule.

Kõrvaltvaatajal on lihtne näha, milleni halvasti korraldatud tööle naasmine viib.

Hirm kaob avatud suhtlemisega

Valdkonnast sõltumata on hea uurida, mis juhi, töökaaslaste ja tööle naasja mõtetes liigub. Kui peamine on hirm, saab tagasitulek tõenäoliselt olema keeruline.

„Kahjuks on vaid pooled tagasipöördumised tööle, kus töötaja on olnud haiguspuhkusel pool aastat edukad ,“ ütleb Soome Töötervishoiu Instituudi eriarst ja vanemekspert Juha Liira.

Pikale veninud töövõimetus teeb asju keerulisemaks mitte ainult haiguse ja töövõime suhtes vaid ka motivatsiooni seisukohast. Seetõttu nõuab tööle naasmine visadust ja tahet nii töötajalt kui ka tööandjalt.

“Pool aastat haiguspuhkusel olnute tööle
naasmistest õnnestuvad vaid pooled
.”

“Pikal haiguspuhkusel on inimene tundlikus olukorras, sest töövõime ja tööidentiteet on tugevalt ohustatud. Siis vajatakse “kõik mehed tekile” suhtumist: igaühelt nõutakse tööl ja tööelus vastavalt tema võimetele,” märgib Liira.

Tema arvates tuleks tööle naasmist näha omamoodi uue töölepingu sõlmimisena. Siis vaadatakse üle, mida töös tuleks saavutada ja milles julgetakse kokku leppida.

“Kõige paremini õnnestub naasmine töökollektiivides, kus juhil ja töötajatel on lähedased, omavahelisel asjade arutamisel põhinevad suhted ning töötaja tunneb, et on organisatsioonile tähtis.”

Juhil ja töökaaslastel tasub hoida haigestunud töökaaslasega ühendust ka haiguspuhkuse ajal, et paraneja ei tunneks end kollektiivist võõranduvat.

Külma pead ja realismi plaanidesse

Kui naasmispäev koidab, ei tasu töö kallale tormata vana harjumuse järgi.

“Paljud töötajad võivad tööle tagasi tulles oma võimeid ülehinnata. Juhil tasub meeles pidada, et naasmine on mitmeetapiline protsess, mis nõuab toetust ja jälgimist.”

Nutikas tööandja panustab naasmisse, pakkudes töötervishoiualast nõupidamist, mille käigus töötaja, juht ja näiteks töötervishoiuarst hindavad koos töötaja töövõimet ja arutavad võimalusi tööülesannete kergendamiseks. Kas tööpäeva pikkust võiks alguses lühendada? Kas tööl hakkama saamiseks oleks näiteks abi uuest töötoolist või muudest ergonoomilistest abivahenditest?

Haiguspuhkuse järel töövõime sageli kõigub. Ühel päeval võib töö tunduda kergena, aga järgmisel päeval võib valutav puus või selg sundida töötaja koju jääma. Õige töökoormus leitakse katsetades.

Õnnestunud tööle naasmise korraldamine
mõjub positiivselt kogu töökollektiivile.

Kõik ei ole intensiivsest taastusravist hoolimata sajaprotsendiseks töökoormuseks valmis. Siis on sobiv lahendus 60- või 80-protsendine tööaeg. Samal ajal kui töökultuur muutub painduvamaks ning levivad erinevad vabad päevad perekonna jaoks ja osalise tööaja vormid, muutub ka osalise töövõimega töötamine tavaliseks.

Õnnestunud tööle naasmise korraldamine mõjub positiivselt kogu töökollektiivile.

“Kui töötajad näevad, et juht mõistab ja aitab kaasa kolleegi taastumisele, tekib neilgi turvaline tunne,” võtab Liira kokku.

Autor: Kaisa Viitanen


Similar articles