Piisav inflatsioonitase teeb head

juhani-lehtonen_blogi

Üks meie aja suuremaid turukapriise on seotud madala intressitasemega. Keskpankade massiivne stimuleerimine pärast finantskriisi on viinud intressimäärad alla muu hulgas Jaapanis, euroalal, Rootsis ja Šveitsis. Üks tegur ühendab kõiki eelpool mainitud piirkondi – madal inflatsioon.

USA-s on keskpank esimest korda aastakümnete jooksul pidanud avameelselt silmitsi seisma küsimusega, kas keskpank on oma otsuste tegemises iseseisev. President Trump annab riigi keskpangale Fedile meedia vahendusel pidevalt juhiseid. Praegusel hetkel on Fedi mandaat järgmine: tuleb alal hoida head tööhõive ja stabiilset hindade arengut. Praktikas taotletakse seega madalat tööpuuduse taset ja inflatsiooni.

USA keskpanga inflatsioonieesmärk on kaks protsenti, mis on sama kui Euroopa Keskpangal. Inflatsioon on siiski pidevalt eesmärgist maha jäänud nii Ühendriikides kui ka Euroopas.

Turu ja majanduses tegutsejate arusaami ja ootusi inflatsiooni suhtes on võimalik üsna hästi mõõta turu tuletisinstrumentide hindamistasemete või küsitluste alusel. Euroopa viie aasta pärast algava viieaastase ajaperioodi tuletisinstrument näitas enam kui kaheprotsendist inflatsiooni viimati 2014. aastal. Praeguse hetke ootus on 1,37 protsenti. Teisisõnu ei usu turg, et EKP saavutaks lähiaastatel oma eesmärgi.

President Trump annab pidevalt meedia
vahendusel riigi keskpangale Fedile juhiseid.

Tekib küsimus, kas inflatsioonieesmärgid on liiga madalad? Kui keskpangad püüdleksid kõrgema inflatsioonitaseme poole, näiteks kolmeprotsendist aastatempot praeguse kahe protsendi asemel, tähendaks see kaudselt ka omamoodi lõdvemat rahanduspoliitikat. Keskpankade avaldustest või vähemalt ridade vahelt võib juba lugeda varasemast leplikumat suhtumist inflatsiooni. USA-s on keskpanga retoorika pooldanud vaadet, et majanduskasvu jätkudes võiks keskpank lubada inflatsiooni arengut üle eesmärgi ehk kahe protsendi taseme. USA-s on ettepoole vaatava viie aasta pärast algava viieaastase perioodi turuhinnang inflatsioonile olnud viimastel aastatel kahe ja 2,5 protsenti vahel. Paindlik tööturg, maksukärped ja riigisisene nõudlus on hoidnud majanduskasvu, mis ilmneb ka inflatsiooni hindamises ja inflatsiooniootustes.

Madal inflatsioon, rääkimata hindade langemisest ehk deflatsioonist, on keskpanga üks suuremaid luupainajaid. Selgelt problemaatilisem kui kõrge inflatsioon, mille vastu on keskpangal tööriistu (intressimäära tõstmised) nii kaua, kuni keskpanga poliitika usutavusega on kõik korras. See pandi USA-s proovile 1980. aastate alguses, kui Fed võttis oma tollase juhi Paul Volkeri juhtimisel inflatsiooni tõelisse jõuvõttesse. Inflatsioon ulatus tollal enam kui 14 protsendini ja Fed tõstis intressimäära inflatsiooni ohjeldamiseks kolm korda kuni 20 protsendini.

EKP usaldusväärsus pannakse proovile.

Madalat inflatsiooni on palju uuritud ja selgitusi on mitmeid. Kord tõstetakse esile demograafia mõju lääneriikide rahvastiku vananemise näol, kord tehnoloogiline areng tootlikkuse parandamiseks ja kord pakkumise tohutu kasv Aasia kiiresti kasvavate majanduste lõpliku integreerumisega ülemaailmsesse majandussüsteemi. Väga vähe on räägitud sellest, kas keskpankade eesmärkide seadmises tuleks parandusi teha. Praegusel hetkel on EKP usaldusväärsus rohkem proovile pandud, sest ka massiivsete väärtpaberiostude järel ei näita inflatsioon tõusu märke.

Mis siis, kui EKP taotleks inflatsiooni kartvatest sakslastest hoolimata kõrgemat inflatsiooni? Arvan, et isegi väike paindlikkus inflatsioonieesmärkides oleks euroala majandusele positiivne. Intressitase võiks tõusta ja pangandussüsteemi negatiivne areng selleks korraks järele anda.

Juhani Lehtonen
Intressi-investeeringute juht
Mandatum Life


Similar articles