Naftaturul loksub üle ääre, aga ületootmine võib kiiresti lõppeda

Nafta

Naftasektori investeerimisvõlg kasvab, kuigi kildanafta on sektori tasakaalu viimastel aastatel kõigutanud, kirjutab portfellihaldur Kristian Nihtilä.

Nafta tõusis 2018. aasta lõpus endisest rohkem uudiste pealkirjadesse musta kulla hinna järsu langemise tõttu aasta viimase kvartali jooksul.

Naftabarreli hind oli kõrgeimal tasemel oktoobri alguses (86 USD Brent/76 USD WTI), misjärel Brenti toornafta hind langes pidevalt kuni jõuludeni, kui futuuriturul kaubeldi ainult 50-dollarise hinnaga. Langust kogunes seega kolme kuuga kõrghetkel kuni 40 protsendini.

Aastalõpu hinnalangust seletas statistika naftaturu muutumise kohta selgelt ülejäägis olemisega, sest lisaks kildanafta tootjatele tootis teiste hulgas ka Saudi Araabia naftat, pumbad punased, ennetades Iraani-vastaste sanktsioonide jõustumist.

Lisaks nafta ülepakkumisele nõrgenesid 2018. aasta teisel poolel maailmamajanduse kasvuväljavaated, mis mõjutab loomulikult nafta nõudlust.

Ülepakkumise olukord tekitas spekulatsioone naftat tootvate riikide organisatsiooni OPEC reageerimise kohta. OPEC-i riikide osakaal kogu maailma naftatoodangust on umbes 40 protsenti ja naftavarudest umbes 80 protsenti. Varem suutsid OPEC-i riigid nafta pakkumist maailmaturul üsna hästi reguleerida ja toetusid oma plaanides ennustustele nõudmise kohta tulevastel aastatel.

Tänapäeval on aga OPEC sunnitud arvesse võtma uusi muutujaid ja liikmesriikide tootmiskvoote on praktikas raske otsustada kaugemale kui pool aastat. Paljuütlev on, et maailma kolmest suuremast naftatootjariigist (Venemaa, Saudi-Araabia ja USA) kuulub vaid Saudi-Araabia OPEC-isse.

“Maailma kolmest suuremast naftatootjariigist (Venemaa, Saudi-Araabia ja USA)
kuulub vaid Saudi-Araabia OPEC-isse.”

Üks OPEC-i uutest peavaludest on eelkõige Põhja-Ameerikas toodetav kildanafta. Kildanafta tootmist saab käivitada ja peatada kiirete tsüklitena. Kildanafta tootjatel õnnestus 2018. aastal tootmist suurendada turu ootustest rohkem. Ka kildanaftaettevõtete tootmisefektiivsus on tugevalt paranenud: ettevõtted muutusid 2018. aasta kolmandas kvartalis tootjagrupina esimest korda kassavoo poolest positiivseks, tõsi küll, kassavoog muutub ilmselt taas negatiivseks nafta värskeima hinnalanguse tagajärjel.

Oma rolli tugevdamiseks on OPEC paari viimase aasta jooksul Venemaa koostööle meelitanud, kuigi mitte OPEC-i täiemõõduliseks liikmeks. OPEC-i riigid ja Venemaa leppisid detsembri alguses kokku märkimisväärses tootmise kärpimises. Kokkulepe ei ole vähemalt veel nafta hinna langust peatanud, kuigi kahandab tunduvalt nafta pakkumist.

Investeerimisvõlg kasvab

Suured naftatootmisettevõtted vähendasid naftaotsingu ja naftaväljade arendamise investeeringuid selgelt 2014. aastal toimunud nafta hinna kukkumise tagajärjel. Investeeringutega koonerdamine on parandanud traditsiooniliste naftaettevõtete kassavoogu ja dividendide maksmise võimet, samas on leitud ja kasutada olevad naftavarud kahanenud. Uude tootmisesse investeerimise mõju traditsioonilisele naftatootmisele (mittekildanafta) ilmneb umbkaudu viieaastase viivitusega. See tähendab, et 2014. aastal selgelt vähenenud investeeringud võivad mõjutada nafta pakkumist lähitulevikus.

Samas kasvab nafta nõudlus maailmas endiselt tempos üle miljoni barreli aastas, mis tähendab kasvu üle protsendi aastas. Elektriautode kasutamine ja nende mõju nõudlusele nt järgmise viie aasta jooksul on veel kaduvväike ja ennustatav majanduskasvu aeglustumine 2019. aastal kahandab tõenäoliselt samuti nõudluse kasvu ainult veidi ja lühiajaliselt. Kildanaftastki ei piisa üksi nõudluse kasvule vastamiseks. Naftasektoris on teisisõnu viimaste aastate jooksul tekkinud investeerimisvõlg, mis tuleb varem või hiljem katta.

„Kildanaftastki ei piisa üksi
nõudluse kasvule vastamiseks.”

Teenindussektor ootab higise laubaga

Pärast aastaid kestnud investeeringute madalseisu kasvatasid naftaettevõtted eelmisel aastal oma investeerimiseelarveid, aga kasv on seni olnud väga mõõdukas. Mõõdukus tähendab ilmselt edaspidi ühtlasemat investeeringute kasvu, kuigi konjunktuur ja naftahind kõiguvad. Meie ettevõtetega kohtumiste põhjal näib, et suured naftaettevõtted on hoidnud oma investeerimisplaane üsna stabiilsena, kuigi naftahind on viimasel ajal palju kõikunud.

Investeeringute kasvu jätkumine aastatel 2019-2021 oleks väga tähtis eeskätt naftateenindusettevõtetele, millest paljud läbisid üle maailma aastatel 2016-2017 võlgade saneerimise. Näiteks offshore-sektoris on endiselt ohtralt üleliigset kapatsiteeti, mida likvideeritakse muu hulgas vanu puurimisplatvorme ja aluseid utiliseerides või müües neid tuuleparkide ehitajatele. Eelmisel aastal teatasid ettevõtted naftateenuste nõudluse väljavaadete aeglasest paranemisest ning tegevusetult seismas olnud aluseid on saadud jälle kasutusele võtta.

Naftateenuste ettevõtete ootused alanud aastale ja eelkõige 2020. aastale on lubavad, sest naftaturg on tasakaalustumas ja kannatab peagi võib-olla juba alapakkumise all.

Aastatel 2016-2017 planeeriti oma finantseerimist restruktureerinud naftateenuste ettevõtete majandus tihti nii, et ettevõtete finantseerimine oli kindlustatud aastateni 2020-2021. Pärast seda peab nõudlus teenuste järele kasvama – muul juhul oleks osa teenuste ettevõtetest jälle suurtes raskustes. Panused on väikestel ja võlgades ettevõtetel kõrged.

Heade aegade lähenemine naftaturul ja naftateenustes näib tõenäolisena viimaste kuude hinnaliikumisest hoolimata. Naftasektori kuluefektiivsus on paljude raskete aastate järel paranenud ja põhitegurid toetavad nafta nõudluse kasvu veel ka järgmisel aastakümnel, kuigi saame samal ajal kasutusse maailmas hädasti vaja olevat uuenevat energiatoodangut.

Investori seisukohalt on sügisel alanud rahutus turgudel loomulikult ka tekkinud võimalus. Nii intressi- kui ka aktsiaturul võib leida ohtralt huvipakkuvaid naftasektori investeerimisobjekte. Hetke hinnakujunduse tõttu on lühiajaliselt kadunud ootused nii nafta hinna naasmiseks sügise alguse tasemele kui ka ootused investeeringute vältimatuks kiirenemiseks. Aga nagu alati tuleb ettevõtteid ja obligatsioonilaenude tingimusi tunda kõige väiksemas kirjas tekstini, sest kõik õunad ei ole ühesugused.

Kristian Nihtilä
Portfellihaldur
Mandatum Life


Similar articles