Juht- kas tunned neid 4 tulevikustsenaariumi?

Kas sinu ettevõte on valmistunud majanduse sunnitud nullkasvuks? Aga mis juhtuks sinu tegevusvaldkonnas, kui patriotism, protektsionism ja populism valitseksid globaalseid turge?

risto_penttila_hero

Rahvusvaheliste suhete konsultatsiooniettevõte ja mõttekoda Nordic West Office kaardistas neli võimalikku stsenaariumi globaalse tegevuskeskkonna arengule aastateks 2021-2026. Stsenaariumi koostamises osales 16 Soome ettevõtet, mille esindajad rändasid üheksa kuu jooksul ümber maailma, kohtudes erinevate valdkondade ekspertidega.

Tulevikustsenaariumid on kirjeldused võimalikest tuleviku olukordadest ja sündmustest, mis viivad nende tulevikeni.

Nordic West Office’i tegevjuhi Risto E. J. Penttilä sõnul ei ole siiski tegemist ennustamisega.

„Stsenaariumid ei ole ennustused, need on loogiliselt paikapidavad võimalikud maailmad. Stsenaariumi saab luua vaid sellise tuleviku kohta, millele saab mõelda loogilise raja. Tegemist ei ole ka tõenäosustega, sest muidu jääks mõtlemisest kõrvale võimalusi, millel võib olla tohutu mõju tulevikule,“ ütleb Penttilä.

Plaanipärasusega vähem paanikat

Miks tulevikustsenaariumi üldse koostatakse? Võtame näiteks 1970. aastate globaalse naftakriisi.

Naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC kuulutas 1973. aastal välja kaubandusembargo nende riikide vastu, mis olid organisatsiooni sõnul toetanud Yom Kippuri sõjas Iisraeli. OPEC otsustas samas nafta hinda järsult tõsta. Suurem osa lääneriikide institutsioonidest ja ettevõtetest ei olnud kriisiks valmistunud, aga üks oli. Royal Dutch Shelli juhtkond oli koostanud tulevikustsenaariume, millest üks viis just selliste sündmusteni.

„Shell ise hindas, et sai tänu stsenaariumidele 3-5 aastat konkurentidest ette,“ märgib Penttilä. „Ettevõtetes, kus kriisiks ei oldud valmistutud, ei olnud valmis investeerimis- ega taganemisplaani ega visiooni selle kohta, mis oleks uue strateegia tuum. Samal ajal, kui konkurendid paanitsesid, võttis Shell riiulist valmis plaanid.“

Näiteid leidub ka lähemalt. Soome majanduskomisjonis viidi pärast 2008.-2009. aasta finantskriisi läbi stsenaariumiõppus. Ühe stsenaariumi järgi pidid maailmamajanduse arengut hakkama edasi viima BRIC-i riigid Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina. Majanduseksperdid ei uskunud, et arenevate riikide majandused võiksid õitseda samal ajal, kui lääneriikidel läheb halvasti, sest varem on kõverad liikunud alati samas suunas. See stsenaarium siiski teostus ja BRIC-i riigid hoidsid maailmamajandust finantskriisi järel mitu aastat elus.


RISTO E.J. PENTTILÄ

„Tegemist ei ole tõenäosustega, sest muidu jääks mõtlemisest kõrvale võimalusi, millel võib olla tohutu mõju tulevikule.“

Penttilä sõnul on tulevikustsenaariumid alati parimal juhul tööriistad, mille abil saavad ettevõtted süstemaatiliselt valmistuda ärikeskkonna ulatuslikeks muutusteks. Paljast stsenaariumide koostamisest aga ei piisa. Muutuvat maailma tuleb jälgida pidevalt.

Stsenaariumiprojektis koostati tabel, mille abil osalevad ettevõtted uurivad 2-4 korda aastas majanduse, tehnoloogia, aja vaimu ja poliitika suunda. Ühtlasi hindavad ettevõtted nende seisukohalt kriitiliste küsimuste arengut.

„Erinevateks potentsiaalseteks stsenaariumideks valmistudes saab suurte muutuste ja kriiside keskel konkurentidest edukam olla. Stsenaariumide abil saab ettevõte luua ühise sõnavara ja visiooni võimalike tulevike kohta ning jälgida rahvusvahelist arengut võimalikult kergel viisil,“ märgib Penttilä. „Paljudes ettevõtetes jälgitakse rahvusvahelist meediat, aga jälgimise süsteemsus ja tervikpildi loomine, tekitavad väljakutseid.“

Neli stsenaariumi maailma kohta

Hiina juhitav Xi Jinpingi maailm

Hiina juhitavas maailmas võtab Hiina Ameerika rolli ja lääs lõheneb. Globaalne aastane kasv on 3 protsenti ja kliima soojeneb aastaks 2050 kolm kraadi.

Tehnoloogia ja turu juhitav Kübermaailm

Kübermaailmas vallutab kõik tehnoloogia, tuues tehnoloogiaettevõtete juhtimisel kaasa nii rikkust kui ka suuri muutusi. Turud on tugevad, riiklikud institutsioonid nõrgad. Globaalne aastane kasv on 4 protsenti ja kliima soojeneb aastaks 2050 kaks kraadi.

Populismi, patriotismi ja protektsionismi juhitav Sõjatrumm

Sõjatrumm on patriotismi, protektsionismi ja populismi maailm, kus aastane kasv on protsendi tasemel ja kliima soojeneb aastaks 2050 neli kraadi.

Vabatahtlik või sunnitud nullkasvu Downshift

Downshift’i stsenaariumis valitsevad kohalikud turud ja tööampsumajandus. Aastane globaalne kasv on nullis ja kliima soojeneb aastaks 2050 alla kahe kraadi.

 

Kõigil neljal stsenaariumil on head ja halvad küljed, sõltuvalt perspektiivist. Milline neist stsenaariumidest oleks kõige positiivsem Põhjamaade majandusele?

„Ettevõtete juhid on olnud tugevalt seda meelt, et nii Hiina juhitud kui ka Kübermaailm oleksid mõlemad Põhjamaadele head stsenaariumid. Ka mina usun, et mõlemad on head, kuigi kaldun veidi Kübermaailma poole. Selles stsenaariumis toimiks vabakaubandus tehnoloogia juhtimisel. Soomes on kõrgel tasemel tehnoloogia ja oskusteave on suurepärane. Meil on eeldused hiilgavalt hakkama saada,“ arutleb Penttilä ja jätkab:

„Stsenaariumide puhul tuleb siiski meeles pidada, et me ei tea, milline neist teostub, või teostub näiteks mingisugune kombinatsioon.“

Minevikust lahti

Penttilä sõnul tasub lahti lasta mõttest, et me naaseme vanasse integratsiooni, vabakaubanduse ja globaliseerumise maailma, ning hoiduda kinni jäämast ühe oletuse juurde tuleviku kohta. Ta rõhutab äärmuslike võimaluste arvesse võtmise vajadust ja õhutab koostama näiteks kolme stsenaariumi ning mõtlema, millised mõjud neli kõigil kolmel on. Nii tekitatakse ettekujutus tulevikust. Kui tulevik lõpuks kohal on, on ettevõttes juba läbi arutatud, mida see tulevik neile tähendab.


RISTO E.J. PENTTILÄ

Stsenaariumid on tööriist, mille abil saavad ettevõtted süsteemselt valmistuda ärikeskkonna ulatuslikeks muutusteks.

Maailmas juhtub palju ja keegi ei jõua kõike jälgida. Ettevõtete juhtgruppides ollakse harjunud vastutust ärisektorite järgi jagama, aga vastutust oleks hea jagada ka maailma jälgimises.

„On hea jagada jälgimisvastutus juhtgrupi vahel. Keegi jälgib näiteks Hiina ja USA kaubandussõda, keegi kliimadiskussiooni. Nii tekitatakse paremini struktureeritud arutelu ja süstemaatika tegevuskeskkonna jälgimiseks,“ märgib Penttilä.

Loe kogu raportit SIIT. 


Similar articles