Investorile on riskide vältimine loomulik, aga mitte tingimata tasuv

Many white lottery balls with black numbers on them are close together. Close up shot is taken against a white background. Taken by Canon 5D Mark lv.

Riskide vältimine on inimloomuse osa, aga liigne hirm investeerimise ees ei tasu ära. Pika perioodi jooksul on aktsiaturud kõikumisest hoolimata tootnud märgatavalt rohkem kui investeerimata jätmine.

Inimeste pikaajalised eesmärgid ja igapäevased valikud on tihti vastuolus. See eesmärkide ja tegevuse vastuolu paistab selgelt välja ka säästmisviisides. Paljud mõistavad, et nad peaksid ise pensionipäevadeks varasid koguma, ja samas omavad ka eluaseme ostu ja reisimisega seotud unistusi.

Üldiselt teadvustatakse, et jooksevkontode madalad intressid ning regulaarne kontode kasutamine teevad neist ebaefektiivsed säästmisobjektid. Sellest hoolimata väldivad paljud oma varade investeerimist võimalike riskide kartuses. „Inimestel on kombeks teha igapäevaseid otsuseid tihti intuitiivselt tuttavatele teguviisidele toetudes, mitte parimaid tootlusootusi arvesse võttes,” räägib Mandatum Life’i investeerimislahenduste eest vastutav juht Lauri Vaittinen.

Riskide vältimine on inimese jaoks loomulik

Sageli on investeerimata jätmise põhjus riski vältimine, sest inimesed kardavad loomupäraselt rohkem kahju kannatamist kui hindavad sellele vastava kasu saamist. Kuigi teadvustatakse, et investeerides on võimalus varasid mitmekordistada, peetakse võimalikku raha kaotamist liiga suureks riskiks. Hirmulugude rõhutamine on olnud tõenäoliselt meie esiisade jaoks elutähtis iseloomujoon, aga praeguses investeerimiskeskkonnas viib ebaproportsionaalselt suur hirm kahjude ees kergesti halva lõpptulemuseni.

„Investeerimistootlus jääb olematuks, kui säästja ei julge kahjumit kartes võtta isegi mõõdukat riski. Jooksevkonto on kindel, aga samas kindlasti nõrga tootlusega säästmisviis,” ütleb Vaittinen.

Informatsioonipuudus on investeerimisel üks suurematest takistustest

Lisaks riskide vältimisele paneb inimesi oma varasid investeerimise asemel jooksevkontole jätma puudulik informatsioon. Investeerimist võib väga hästi alustada mõnekümne euroga kuus ja investeerimine ei nõua alati pidevat turgude jälgimist.

Paljud säästjad võivad ka arvata, et etteaimamatu vajaduse korral ei ole investeeringuid kerge enda tarbeks kätte saada. Seetõttu ongi hea, et lähiaastate ootamatute rahavajaduste jaoks on olemas jooksevkonto puhvervarad, aga pikema perioodi unistused täituvad tõenäolisemalt, kui need saavad kasvada investeeringute kujul. Kui investeerimise eesmärk on näiteks tagada aastakümnete kaugusel ootavad mugavamad pensionipäevad, ei tasu praeguse hetke intressi- või inflatsioonitaset liiga täpselt uurida.

Tõenäosusi on keeruline mõista

Börsikrahhid, finantskriisid ja nendega hirmutamine pälvivad meedias palju tähelepanu. Pealkirju jälgides võiks arvata, et turud on pidevalt krahhi äärel. Tegelikkuses on börsikrahhid haruldased ja nendest hoolimata on pikaajaline investeerimine olnud tasuv. „Mida pikem on investeerimisaeg, seda tõenäolisemalt jõuab investor oma eesmärgini,” ütleb Vaittinen.

Sama eksikujutelm tõenäosuse kohta ilmneb teises suunas lotot mängides. Loosimine on paljudele laupäevaõhtu tipphetk, kuigi peavõidu tõenäosus on kaduvväike. Ometi jätavad paljud börsikrahhi hirmus investeerimata ja säilitavad oma varasid jooksevkontodel.

Raha säästmise eesmärgil aktsiatesse paigutaja võib riske minimeerida, pidades meeles ka vana investorite juhtnööri: investeeringuid hajutades minimeerib säästja erinevate investeerimisobjektide kursikõikumiste antavaid lööke.

Tekst: Anni Varpula,  Fotod: iStock