Ettevõtete hierarhiline struktuur on varsti minevik

Turu ülikooli futuroloogi Markku Wileniuse sõnutsi toimivad ettevõtted peagi hoopis teistel alustel: edu aluseks on teadlikkus oma tegevuse mõjust keskkonnale. Uurinud eri sektorite innovaatilisi ettevõtteid, toob ta välja seitse põhimõtet, mida need järgivad.

TEKST: Maiju Oikarinen ILLUSTRATSIOON: Wonder Agency

Ettevõtte hierarhiline struktuurInnovaatilised ettevõtted keskenduvad üha enam klientide vajadustele ja proovivad oma ettevõtet arendades ühtlasi lahendada sotsiaalseid-ühiskondlikke probleeme. Nii on seotud kolm aspekti: kasumlikkus ja töötaja ning kliendi rahulolu. Siin on seitse põhitõde, mida tasub tähele panna.

Parem koostöö ja kommunikatsioon ilma hierarhiata

 Hierarhia ei ole sellisena, nagu me seda tööstusettevõtetes näeme, tulevikus jätkusuutlik. Või vähemalt juhul, kui ettevõte soovib ära kasutada kogu oma töötajaskonna potentsiaali. Wileniuse sõnutsi on edu eeldus kommunikatsioon koos vastutuse ja autoriteedi jagamisega. Innovaatilistes ettevõtetes on tagatud, et kogu vajalik informatsioon on inimestele kättesaadav.

Digitaalajastu uued meediumid võimaldavad endisest sujuvamat kommunikatsiooni. Samas on küsimus palju suuremates asjades, näiteks üha tihedamas koostöös klientidega. „Mida rohkem me investeerime tarbija heaolusse, seda enam on meil tulevikus ustavaid kliente. Tegelikult on kommunikatsiooni kvaliteedi põhjal võimalik hinnata ettevõtte tulevikupotentsiaali,” ütleb Wilenius.

Lisaks kõigele mängib kommunikatsioon olulist rolli investori vaatenurgast lähtuvalt. Ettevõtte maine võib kiiresti alla käia, kui tema sõnum ei ühti tegevusega.

„Tulevikus on võtmeroll energia, loodusvarade ja ka inimressursside säästlikumal kasutamisel.
Praegu on suur hulk ressursse alakasutatud või läheb raisku.“

Tasakaal professionaalsuse ja suhtlemisoskuste vahel

Edukates ettevõtetes on muidugi tipptasemel spetsialistid, aga samas vaadatakse hoolega, et ei esineks põhjendamatut soleerimist ja omakasu nimel tegutsemist. Suhtlemisoskus on töötajate värbamisel sama oluline nagu nende erialane pädevus. Hea näitena toob Wilenius välja Soome ettevõtte Reaktori, mille värbamisprotsess on üles ehitatud nii, et ärikultuur ja suhtlusõhustik oleksid jätkusuutlikud. „Käskude ja kontrolli asemel kerkibki paljudes innovaatilistes ettevõtetes esile usaldus. See tähendab muu hulgas avatud meele säilitamist – see ettevõte on suutnud luua ohustiku, kus töötajad saavad ausalt oma arvamust väljendada,“ räägib ta.

Kui organisatsioon on sisemiselt avatud, siis on töötajatel võimalik paremini märgata muutusi enda ümber ja astu võtta olulist teavet.

Innovatsioon kui töö osa

Innovatsioon ei saa olla seotud ainult ühe üksuse või osakonnaga – see peab saama iga töötaja argielu ja töömetoodika osaks. Wileniuse sõnul toetuvad uue aja organisatsioonid elukestvale õppele, mis on võimalik vaid juhul, kui inimestele antakse vabadus ja vastutus ise oma tööd korraldada. Näiteks Morningstari töötajad peavad järgima ainult kahte põhimõtet: kedagi ei saa millekski sundida ja lubadustest peab kinni pidama.

See tähendab, et igaühel on võimalus algatada innovaatilisi protsesse ja ülemus ei tohi oma ametikohta ära kasutades neid takistada. Valmis lahendusi ei pakuta, igaüks valib ise kliendi probleemi lahendamiseks parima tee.

Kirglik suhtumine äärmuslikesse lahendustesse

Kõik ettevõtted, mida Wilenius uuris, on pühendunud sellele, et leida tavapärasest erinevaid lahendusi. „Innovaatilised ettevõtted katsetavad eelarvamustevabalt ebatavalisi ja põnevaid lahendusi, selle asemel et käia sissetallatud radu mööda,” märgib Wilenius. Radikaalsed reformid asendavad kiireid ja lihtsaid lahendusi. Põhjus on selles, et tänapäevases sotsiaalmajanduslikus olukorras vajavad võtmetähtsusega valdkonnad, näiteks loodusressursside ja energia kasutamine, hoolikat läbimõtlemist.

Pikk perspektiiv ja side eluga

Wilenius seletab, et vana maailma ettevõtted püstitavad endale täpseid pikaaegseid eesmärke, näiteks oodatav käive kümne aasta pärast. Sellised eesmärgid on endiselt vajalikud, aga samas peab neil põhinev tegutsemiskava olema elujõuline. Ennekoike peab ettevõte kindel olema, et säilib tihe side tegeliku eluga.

„Sa pead olema paindlik ja valmis muutma oma tegutsemisviisi. Aga nii, et nende taga olevad põhimõtted jääks samaks, isegi kui meetodid muutuvad,” rõhutab Wilenius. „Näiteks Reaktori eesmärk on olla ka 200 aasta pärast edukas. Praktikas väljendub see aga põhimõttel „Kui üks või teine lahendus ei tööta, siis liigu kiiresti edasi“. Töötajaid mitte ainult ei julgustata kasutama innovaatilisi lahendusi, vaid innustatakse ka kogu aeg oma töömeetodeid kriitiliselt hindama ja mittetoimivatest lahendustest kiiresti loobuma.”

Riskivalmidus

Uued tegevusvaldkonnad eeldavad riskivalmidust. Organisatsioon peab välja arendama töökeskkonna, kus on turvaline võtta kõikvõimalikke riske: tõstatada ebamugavaid küsimusi, soovitada enneolematuid lahendusi ja proovida asju, mida varem ei ole tehtud. Julgus riskida nõuab usaldust. Sellist usaldust ei saa aga luua üleöö. „Edukas töökultuur nõuab pikaajalist investeeringut, see ei sünni hetkega,” ütleb Wilenius.

„Innovaatilised ettevõtted katsetavad eelarvamustevabalt ebatavalisi ja põnevaid lahendusi,
selle asemel et käia sissetallatud radu mööda.”

Kollektiivsus

Tavapäraselt juhitakse ettevõtteid nii, et mõõdetakse minevikus saavutatud edu. Tänapäeva inimkeskne organisatsioon juhib ennast aga ise. Nagu Wilenius ütleb: „Innovaatilise ettevõtte tegevus põhineb eelkõige ühistel tugevatel põhimõtetel ja visioonil, mitte nii palju konkreetsetel eesmärkidel. Lisaks testitakse kõiki töötajate uusi algatusi-ideid: kui need leiavad ettevõttes toetust, võetakse need kasutusele.“


Similar articles